Tugevuse vähenemine pärast struktuuri purustamist on seotud struktuursidemete purunemisega, teatud määral ka struktuuri muutusega. Järgnevate struktuuri rikkumiste puhul on tugevuse lang väiksem, moodustades ainult taastunud osa. Taastuv osa tugevusest on tingitud vesi-kolloidsidemetest, taastumatu osa aga tsementatsioonisidemetest. Rikkumata, loodusliku struktuuriga pinnase tugevuse suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse nimetatakse pinnase tundlikkuseks. Savipinnast, mille tundlikus on alla 4, nimetatakse mõõdukalt tundlikuks. Pinnas tundlikkusega üle 16 liigitatakse väga tundlikuks. On olemas ülitundlikke pinnaseid, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. Selliseid savisid võiks analoogia põhjal vesiliivaga (quick sand) nimetada vesisaviks (quick clay). Eeltoodust järeldub pinnase struktuuri säilitamise vajadus nii ehitustööde
Valge ristik kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Eestis on ta tavaline. Lisaks sellele on ta sisse viidud paljudesse kohtadesse mujal maailmas karjamaataimena, eriti levinud on ta Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal. Valge ristik kasvab niitudel ja teeservadel. Valge ristik suudab kasvada väga mitmesugustel maastikel, sealhulgas muru sees ja põllul, ta talub söömist ja maapinna lähedalt niitmist. Ta talub mitmesuguse pH-ga pinnast, kuid eelistab savipinnast. Enne umbrohumürkide kasutuselevõtmist sisaldasid müüdavad muruseemnesegud valget ristikut sagedamini kui tänapäeval, sest ta suudab hästi kasvada ja maapinnale rohelise katte tekitada ka toitainetevaesemal pinnasel, kus teised murutaimed hästi kasvada ei taha. Valge ristik suudab siduda lämmastikku. Lämmastiku sidumine vähendab pinnase leetumist ja takistab mõne muruhaiguse levikut, mida väetised muidu soodustavad. Selletõttu peetakse teda kasulikuks murutaimeks. Ta suudab
Tugevuse vähenemine pärast struktuuri purustamist on seotud struktuursidemete purunemisega, teatud määral ka struktuuri muutusega. Järgnevate struktuuri rikkumiste puhul on tugevuse lang väiksem, moodustades ainult taastunud osa. Taastuv osa tugevusest on tingitud vesi-kolloidsidemetest, taastumatu osa aga tsementatsioonisidemetest. Rikkumata, loodusliku struktuuriga pinnase tugevuse suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse nimetatakse pinnase tundlikkuseks. Savipinnast, mille tundlikus on alla 4, nimetatakse mõõdukalt tundlikuks. Pinnas tundlikkusega üle 16 liigitatakse väga tundlikuks. On olemas ülitundlikke pinnaseid, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. Selliseid savisid võiks analoogia põhjal vesiliivaga (quick sand) nimetada vesisaviks (quick clay).
annaabi.ee 
