Kaladest püüti lõhet, sest need tungisid hiliskevadel sisemaa jõgedesse. Kalu aitasid püüda võrgid ja tõkked. Suurel Järvistul käidi kanuudega ning kalu püüti ahinguga. 5 Kui nad püüdisid kinni esimese lõhe, peeti tänupalve. Kala luud visati tagasi jõkke, kus need uskumiste kohaselt uuesti kalaks moondusid. 2.3 Elamud Paiksed indiaanlased elasid külas. See kindlustas turvalisuse ja võrdselt jaotatud tagavarad. Külades olid savimullaga kaetud maakojad, ka ehitati savitellistest ja kividest majasid, mis olid üksteise otsa ehitatud, nagu kortermajad tänapäeval. Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate nimetustega. Näiteks: tsikiid, hooganid, iglud, pikkmajad, katusonnid, vigvamid ja vikiapid. Teine rühm indiaanlased olid koguaeg rändeteel. Nende elamuteks olid kokkupandavad tipiid
Hobused tegid põlisameeriklaste elu palju lihtsamaks. Nüüd sai hobuseid kasutada selleks et kiiresti ühest kohast teise saada. Hobused muutsid nende jahi ja sõjapidamisviise. Kütt- sõdalane oli oma hobusesse kiindunud. Ainult tema ise oli oma ratsu õpetajaks ja ratsanikuks. Põlisameeriklased elasid suuremates külades või elasid Tipiilaagrites. Külades elamine tähendas turvalisust ja võrdselt jaotatud tagavarasid. Paljud suguharud elasid savimullaga kaetud maakodades. Pueblod ehitasid kividest ja savitellistest majad üksteisi kukile nagu tänapäeva korterid. Preeriaindiaanlased elasid koonilistes telkidas, mida nimetati tipiideks ja mida katsid kokkuõmmelddud piisoninahad. Kui suguharul oli vaja ühest kohast teise kolida võisid nad kokkulapitud tipiisid õlpsasti kaasa vedada. Tipiidel olid suitsuhõlmad mida sai paari latiga ka seestpoolt avada. Suitsuhõlmad juhtisid suitsu tipiist välja.