Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve- või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Savikilt ja kilt on erinevad kivimid. Esimene on sette-, teine aga moondekivim. Esimene on tihti teisele lähtekivimiks ehk teisitiöelduna on kilt savikilda moondumise tulem. SAVIMOREEN Moreensavi on kõige ebaühtlasema mehhaanilise koostisega nendes esine ka üksikuid suurema läbimõõduga purdsetteid. Kui jääpaisjärvele on iseloomuslikud viirsavid, siis pärast jääaegsetes veekogudes settinud uhtsavides ,,viirg"-kihid puuduvad. Kuid tööstuses on savidel suur tähtsus kasutatakse telliste, tsemendi, portselani jne valmistamiseks. SOOMAAK Soorauaks nimetatakse nii soos leiduvat rauamaaki kui sellest sulatatud rauda. Soomaak on limoniit,
80,0 m sajuveekanalisatsiooni Drenaazipump 1,0 tk Pumbakaevu ehitus 1,0 tk 16 Kaeved maa-alal 163 Täide Pinnase tagasitäited buldooseriga, lokaalmoreen ja 470,0 m3 savimoreen Kergkruus Fibo tagasitäide 650,0 m3 Pinnase tihendamine 650,0 m3 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Mullapinna planeerimine buldooseriga 2963 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 2963 m2 Lehtpuu istikute istutamine 22 tk 172 Teede ja platside alused
annaabi.ee 
