keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata. Lõuna-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid või kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad enamasti telliste tootmiseks. Üksikutes leiukohtades esineb aga ka halli savi, mis sisaldab märkimisväärse lisandina kaoliniiti ning kuulub rasksulava savi kategooriasse. Erinevates tingimustes tekkinud savi omadused võivad tugevasti erineda: mida suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (fotod), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest
mineraalidele iseloomulikest muldadest, peetakse neid sageli ka segakihilisteks mineraalideks. MONTMORILLONIIT Kuulub montmorilloniidi rühma. Kuulub vilgutaolise 2:1 tüüpi paketiga dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c- telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas. Kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest hoolimata võivad taimed montmorilloniidi rikastel muldadel kannatada põua tõttu, sest vesi pole taimedele kättesaadav. VERMIKULIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Vermikuliit tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel
happevihmadele olla ka happelisem. Madalaima väärtusena võib savi pH olla 4,5. Lubikrohvi reaktsioon on 12 13. Aluseline keskkond väldib enamasti hallitusseente tekkimist. Enamus neist vajab eluks happelisemat keskkonda (pH 4,5 6,5). Savi reaktsiooni määramiseks segatakse see destileeritud veega. Savil lastakse põhja settida; pealejäävast veest mõõdetakse pH. Sidusus Savi sidusus sõltub eelkõige selle peenmaterjali (saue) sisaldusest. Seda määrab aga ka savimineraali liik. Savid, kus on palju naatriumi ja kaaliumi, on parema sidumisvõimega kui savid, milles on palju kaltsiumi. Sidusus sõltub ka materjali veehulgast ehk plastilisusest. Võrreldavate andmete saamiseks peavad need materjalides olema seega võrdsed. Saksa ehitusnormide (DIN 18952) järgi on ehituseks kõlbmatu savi, mille sidusus on väiksem kui 50 g/cm2 :Savide nimetused nende normide järgi vastavalt sidususele on järgmised . Sidusus 50 ... 110 111 ... 200 201 ... 280 281 ... 360
annaabi.ee 
