Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11-13000 aasta eest vabanes eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Osa geolooge arvab, et elame praegugi jäävaheajal ja paarikümne tuhande aasta pärast algab uus jääliustike pealetung. Eesti maastiku kujunemine 1-2 km paksused jääkihid kandsid endas liiva,-kruusa ja savimassse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jääsulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu -Eesti kuplid ja Kesk eesti voored. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas kerkima. Loode-eestis n maapind tõusnud juba mitukümmend meetrit ja jätkub tänapäevalgi. Maa kerkimise tagajärjel suureneb Eesti pindala Läänemere arvelt järk-järgult
Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11-13000 aasta eest vabanes eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Osa geolooge arvab, et elame praegugi jäävaheajal ja paarikümne tuhande aasta pärast algab uus jääliustike pealetung. Eesti maastiku kujunemine. 1-2 km paksused jääkihid kandsid endas liiva,-kruusa ja savimassse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jääsulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu -Eesti kuplid ja Kesk eesti voored. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas kerkima. Loode-eestis on maapind tõusnud juba mitukümmend meetrit ja jätkub tänapäevalgi. Maa kerkimise tagajärjel suureneb Eesti pindala Läänemere arvelt järk-järgult
annaabi.ee 
