Masinaga valmistatud tellised on hüdrauliliselt pressitud terasvormidesse või on pressitud pikaks savist reaks, mida lõigatakse. Pikad saviread on tellise laiuse ja kõrgusega, ning nad lõigatakse õige pikkustega tellisteks traatraamiga. Sellisel viisil valmistatud telliseid nimetatakse „traadiga lõigatud“ tellisteks. Vormitud tellist „küpsetatakse“ niikaua, kui vesi on aurustunud ja seejärel põletatakse kõrgel temperatuuril, et savimassist saaks vastupidavaks. 2.2 Silikaattellised Kaltisumsilikaadist tellised on teatud kui liiva-lubja tellised. Tellised on valmistatud hoolikalt valitud puhta liiva ja lubja segust, mis on kokkusegatud veega, vormitud tellise mõõtudesse ning kõvandatud auruahjus (autoklaavimise teel). Silikaattellise moodulmõõtmed on 250x120x88 mm. Tellised on oma värvilt valged. Värvitud silikaattellistele on lisatud tootmise käigus värvaineid. Silikaattelliste valmistamise tehnoloogia pärineb 1880
3) kergelt sulavad ts o <1350oC 3.3.Ehituskeraamika tootmine 3.3.1.Toormaterjali kaevandamine toimub tänapäeval tavaliselt mitmekopalise ekskavaatoritega. 3.3.2.Massi ettevalmistus purustamine, jahvatamine, segamine-homogeniseerimine. Savi ebaühtluse vähendamiseks kasutatakse savimassi homogeniseerimist e. laagerdamist. Savimassi laagerdamist on aastasadu läbi viidud tema hoidmisega atmosfääri tingimustes. Laagerdamisel toimub leelismetallide soolade väljapesemine. 3.3.3.Tootmisviisid Savimassist tehtava tooriku keerukus, seina paksus ja valmistatavate toodete hulk on aluseks tootmisviisi ja seadmete valikule. Tootmisviise olenevalt savimassi vee sisaldusest on kolm: 3.3.3.1.Poolkuiv meetod Meetod sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, milest vormitakse tooted. Massi ettevalmistamisel on vaja järgida kahte põhiprintsiipi: 1. Savi kui loodusliku mineraalide kogumi struktuuri lõhkumine 2. Savimassi vajalikku vormimisniiskuse saavutamist
lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili: · Inkrustatsioonistiil valitses tufiperioodil, stiil immiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid
lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid – valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili: Inkrustatsioonistiil – valitses tufiperioodil, stiil immiteerib
annaabi.ee 
