4 1.3. Kasvutingimused Mänd võib kasvada äärmuslikes tingimustes, kuna tema juured ulatuvad väga sügavale. Seetõttu võib mändi kohata ka seal, kus enamik teisi puuliike kasvada ei suuda (Harilik mänd, 2011). Mänd ei ole mulla viljakuse ja liigniiskuse suhtes nõudlik ning suudab kasvada nii kuival mullal, kui ka rabas. Kõige meelsamini kasvab mänd vett hästi läbilaskval värskel saviliivmullal (Kaevats, 1992). Samas võib ta kasvu piirata valgusepuudus ja seetõttu hämaras kuuse- võ lehtmetsas me teda ei kohta (Harilik mänd, 2011). Kõige rohkem on Eestis pohla-, mustika- ja kanarbikumännikuid. Samblikumännikuid ja jänesekapsamännikuid on vaid 4% ning kõige väiksema osa moodustavad loomännikud (ligikaudu 3%). Soosutunud aladel ja soodes kasvab umbes 1/3 Eesti männikutest. Eesti kõige kõrgemad männid kasvavad Järvseljal (Tamm, 2001). 1.4. Koht ökosüstemis
võib ära võtta kuuse noored kasvud. Ta võib tekitada juurdekasve alles sügisel kui aasta on selleks soodne nagu näiteks vihmane suvi ja pikk soe sügis (Virkus). Väga oluline on okaspuude sügisene väetamine, mis tuleks teha augustikuus. Sügisene väetamine soodustab talvituseelset puitumist. Sügisel kasutatavad väetised ei tohiks sisaldada üldse lämmastikku või kui, siis väga väheses koguses (2%). Sügisel antav lämmastik liivsavi- ja saviliivmullal võib soodustada okaspuudel kasvuarengut, mille tagajärjel noored võrsed ei jõua enne külmade saabumist korralikult puituda (Harju elu). Noori taimi tuleks kevadel ereda päikese eest katta varjutuskangaga. Kanga võib paigutada kas otse taimele või puidust või metallist valmistatud sõrestikule. Puudel, mis on jäänud ikkagi varjutuskanga alt välja ning saanud päikeselt põletada, tuleb kahjustunud võrsed eemaldada enne vegetatsiooniperioodi algust. Enne lume sulama
annaabi.ee 
