Plastiliini on lihtsam kui savi voolida. Savist Savi on keraamika tegemiseks esmavajalik tooraine. Eestis leidub vaid madalkuumuses põletatavat savi, mille värviskaala maa seest kaevates võib olla helehallist tumepunaseni. Savidele annavad tooni peamiselt neis leiduvad rauaühendid. Mida rohkem savi neid sisaldab, seda tumedam on ta ka pärast põletamist. Tavaliselt muutub eestimaist päritolu põlenud savitükk kollaseks või nn tellispunaseks. Kõrgemas kuumuses põletatavaid saviliike eesti maavarade hulgas ei leidu, seepärast peab neid importima teistest maadest. Hermeetilistes kilepakendites savi on koheselt kasutamiskõlbulik ning vastavalt töö iseloomule on võimalik valida sobivate omadustega savi. Samas saab keraamika tegemiseks kasutada ka maa seest kaevatud savi, kuid sel juhul on vajalik aega nõudev töötlusprotsess. Glasuurid, angoobid- Laiema värvigamma annavad keraamilistele esemetele angoobid ja
Õiged korgid tehakse korgitamme koorest. Korgilehti töödeldakse bakterite kõrvaldamiseks, seejärel pressitakse neist korgid välja. 2.8. Lisandite kasutamine Enamikule kommertsveinidest lisatakse oksüdeerumise peatamiseks ja soovimatute bakterite surmamiseks vääveloksiidi (SO2). Enamus veine selitatakse, kasutades selleks munavalget, zelatiini, kollageeni, vedelat parkainet, puusütt või teatud saviliike. Sorbiithapet võib lisada pärssimaks pärmide ja bakterite vohamist veinides. 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid Neid veine toodetakse selliste viinamägede marjadest, kus on kasutatud ainult looduslikke röövikute ja umrohutõrje-vahendeid. Veini valmistamisse kaasatakse minimaalselt kemikaale. Kaasaegne püüdlus on toota veini nii loomulike vahenditega kui võimalik. www.veinimaailm.ee, 24.07.2009.a
annaabi.ee 
