järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise- lillalaigulisele savierimile), mis avaneb Eesti põhjapiiril paekalda esisel rannalähedasel alal. Sinisavi (fotod) kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus (ligikaudu 70 m). See teeb savilasundi tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks. Kundas on tsementi toodetud alates 1860. aastate lõpust. Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton oli huvitatud võimalusest toota kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. Esimesed tonnid tsementi toodeti tema eestvõtmisel 1870. aastal. 1886. aastal sai valmis kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas ettevõtet sadamaga ning vahemikus 1892-1898 ehitati juurde veel teinegi tehas. Alates
paakumisintervall: tavaliselt 100-150ºC kergsulavatel savidel, 350-400ºC ja rohkem rasksulavatel (1350-1580ºC) ning tulekindlatel (>1580ºC) savidel. Kõige suurem nn. tulekindlus on savidel, mis sisaldavad kaoliniit või halluasiit-kaoliniiti ja kaoliniit-iliiti. Kaoliniidi sisalduse kahanedes savide tulekindlus väheneb. Selgub, et savi kasutus oleneb tema koostisest, millest tulenevad tema omadused. Koostis aga sõltub savilasundi tekke- ja lasumistingimustest. Järelikult, leidub Eestis mitmesuguste omadustega savi, sest meie geoloogiline ehitus on küllaltki mitmekesine. SAVI KUI EHITUSMATERJAL Savile iseloomulikud omadused · Savi reguleerib õhuniiskust. Savi suudab võrdlemisi kiiresti siduda õhust niiskust ja seda defitsiidi korral sinna tagasi anda. Ruumis loob see äärmiselt tervisliku kliima. Mõõtmistulemused näitavad, et põletamata savi suudab endasse imbuda kahe päeva
mille liustikujää on siledaks lihvinud; moodustavad rannikumeres kaljusaari ehk skääre; Eestis kutsutakse ka ,,oinapeadeks". Siluri klint ka Gotlandi Lääne-Eesti klint; Balti klindist lõunas paiknev Siluri kivimite astangute süsteem, mis algab Gotlandi saare lähistel ja on jälgitav kuni Lääne-Eesti mandrialani. Sinisavi Alam-Kambriumi sinakasroheline kuni lillakaskirju savi; kuni 90 m paksuse savilasundi ülemine osa paljandub Põhja-Eesti klindi jalamil. Stratotüüp tüüpläbilõige geoloogilise alajaotuse või selle piiride iseloomustamiseks. Tektooniline rike maakoore plokkide erisuunalisest liikumisest põhjustatud rebend kivimlasundeis. Transgressioon mere pealetung. Veer negatiivse pinnavormi (oru, lohu, nõo) küljeks olev kaldpind. Viirsavi jääjärvedes settinud peeneteraline viiruline sete, mille aastakihtide
annaabi.ee 
