Animatsiooni seletus Definitsioon: animatsioon (ladina keeles animatio, tõlkes hingestamine, elustamine) on graafikaobjektide võimalikult tõepäraselt liikuma panemine filmi- ja meediakunstis. Arvutianimatsioon (computer animation) on kunst luua liikuvaid pilte arvuti abil. Animatsioon (animation) on protsess, mille puhul iga filmi või video kaader luuakse eraldi kasutades selleks arvutigraafikat, fotografeerides joonistatud kujutisi või järjest muudetud mudeleid (näiteks savikujusid). Animatsiooni alusteooria on lihtne: kui üksteise järel näidatatavaid üksteisest pisut erinevaid kujutisi vahetatakse piisava kiirusega, siis inimsilm tajub seda liikumisena. Nähtus on seotud inimsilma omadusega "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Minimaalne pildi ehk kaadri vaheldumise sagedus, millest piisab sujuva liikumise tajumiseks keskmise inimene poolt on 16 kaadrit sekundis (frames per second ehk fps). Kinofilmides kasutatakse kiirust 24
Metalli käsitlemisoskus oli muutunud väga heaks. Parimaid säilinud suuremõõtmelistest pronkskujudest ei saa seostada ühegi tuntud kunstnikuga. · ,,Antikythera noorus" füüsiline täiuslikkus väljendab ka hingerahu. LEOCHARES Lysippose kaasaegne, töötas samuti Aleksander Suure juures Kujutab kiireid liikumismotiive. · ,,Belvedere Apollon" Sellest kujust saab pikaks ajaks meheliku ilu klassikaline standard. 4.saj ja hilisemast ajast on säilinud savikujusid, mida kunagi ei valatud pronksi ega tahutud välja marmorist. Need heidavad pilgu stseenidele argielust Hellenistlik skulptuur 323 eKr 30 pKr Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Kreeka ise kaotab kunstis tähtsuse. Olulisemad kunstikeskused on: Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks
hobusevarustust28. Usutakse, et relvad väjendasid valitseva klassi valmidust oma positsiooni vajadusel jõuga säilitada29. Peeglid ja helmed olid levinuimad esemed, millel usuti olevat maagilised võimed30. Varajased hauakambrid ja kirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. Kaunistamise traditsioon kujunes välja 6. sajandil31. Osadel kofunitel, nagu näiteks Kitora kofunil, olid seinamaalingud. Sellised kofunid pärinevad 7. sajandist32. Kofunite ümber leidus seest õõnsaid savikujusid, mida nimetati haniwadeks33. Nende üheks otstarbeks peetakse almuste hoidmist34. Siiski on nende tegelik otstarve ja päritolu tundmatu35. 23 Boundless. Kättesaadav: https://www.boundless.com/art-history/textbooks/boundless-art-history-textbook/japan-before-1333-ce-15/pr ehistoric-japan-102/grave-goods-in-the-kofun-period-475-5357/ (9.10.16) 24 Osaka ülikooli arheoloogiaosakonna kodulehekülg. (9.10.16) 25 Jaapani arheoloogia kodulehekülg (9.10.16) 26
annaabi.ee 
