Geoloogiline lõige Geoloogiline lõige on järgmine: pindmise kihi moodustab kuni 0,5 m paksune muld või kuni 2 m pakune täitepinnas. Tehispinnaste all on mereliiva 0,5 kuni 4 m paksune lasund. Liivakihi paksus on suurem ala kirde- ja põhjaosas ning väikseim jõe kaldal. Mereliiv katab 10...15 m paksust viirsavi kompleksi. Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud.
Vundamendi all on umbes 10 m paksune vähekokkusurutav liivakiht ja selle all enamasti voolava konsistentsiga mölli ja savipinnaste 20 m paksune kompleks. Aktiivtsoon jäi tervenisti liivakihi sisse ning arvutuslik vajum oli 2 3 cm. Tegelikud hoone mõõdetud vajumid on ligemale 10 korda suuremad. Liiva suhteliselt väike deformeeritavus sellist suurt vajumit ei saa põhjustada ja see on seletatav ainult liiva all oleva savikompleksi kokkusurumisega. Vähe ületihenenud pinnase korral tuleb kasutada juhul, kui kogupinge (omakaalupinge ja vundamendist tingitud lisapinge summa) ületab eeltihenemissurve pc , kahte erinevat pinnase kokkusurutavuse parameetrit. Üks vastab kokkusurutavusele pinge muutusele omakaalupingest eeltihenemissurveni ja teine eeltihenemissurvest kogupingeni. 7.5 Summeerimismeetod integreeritud pingeepüüride abil Avaldises 7
annaabi.ee 
