saj lõpul Rentelnide ajal punastest tellistest, seda ilmestavad puidust verandad. Aastatel 1922-1965 tegutses hoones kool, hiljem Energia kolhoosi klubi. Mõisa peahoone põhjaküljel asuvad kõrge paeait ja tornikestega kuivati. Mõisa ees pargis kasvavad ca 30 m kõrgused võimsad pärnad (4 m ümbermõõduga hiiglane on seest õõnes). Tagapool on tiik. Mõisas tegutsevad MTÜ Viikingid, Virumaa Kunstimuuseum (avatud püsinäitus "Aivar Juhansoni sarzid") ja Huvialakeskus Savikoda. Tõrma Rakvere Vägeva mnt alguses paiknevat Tõrma küla nimetab juba Läti Henrik 1219. a mitme tänavaga külaks (Turme), Taani Hindamisraamat aga 70 adramaaga asulat koguni Põhja-Eesti suurimaks. Siit leitud aarded, kivikirves ja viljahõõrumiskivid ning rohked lohukivid, muinaskalmed ja ohvriallikas tõestavad ligi 3000 a pikkust püsiasustust. Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu. Karitsa ja Levala Rakvere-Koeravere teel Karitsa teeristist edelasse asub arvatavalt 19
kahanenud, ja rohukonn. Roomajatest sobib liivasel maastikul elada kivisisalikul ja arusisalikul. Imetajatest on Kauksi ja Rannapungerja alaga seotud koprad. Samuti elutsevad siin tuhkur, kärp, mäger ja rebane (Haberman et al 2008). Kultuuripärand ja turism Kauksi kui Eesti-Vene kalurküla oli olemas juba enne Liivi sõda, kirjalikes allikates on seda ala esmakordselt mainitud 1543. aastal. Ajaloopärandina võib välja tuua Kauksi rüütlimõisa, millel oli olnud oma viinavabrik, savikoda ja 2 kõrtsi. Samuti kuulus mõisale sadam Peipsi kaldal, kust sai kaks korda nädalas laevaga Tartusse sõita. (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Mõisast on alles vaid tiik ja mõned pargipuud ning mõisahooned on tänaseks hävinenud (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Kauksis tegutses ka postijaam, mis paigutati ümber Rannapungeri jõe äärde. Edaspidi hakati
annaabi.ee 
