Kogu protsess kestab vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal. See tagab keraamilisele kivile püsiva värvi. Samuti on ka läikiva pinnaga keraamilisi kive, mille pinnakatteks on angoob või glasuur. Keraamilisi katusekive toodetakse paljudes erinevates profiilides ja värvides. Eestis enamlevinud kivi profiilid on S-kivi, Valtsiga kivi ja Munk-Nunn- tüüpi kivid. Betoonist katusekive peetakse savikivide moodsamaks järeltulijaks. Need katusekivid valmivad tunduvalt kiirema tööprotsessi käigus. Betoonkivid toodetakse liivast, tsemendist, veest ja värvipigmendist. Osad kivi mudelid kaetakse spetsiaalselt betoonile mõeldud pinnakaitsevärviga, et vältida katuse sammaldumist ja lubjasoolade sissetungi. 3.Bituumenkatused Bituumen on katusematerjalina kasutusel juba igiammusest ajast. Tänapäevaseid
kui inimeste suur sisseränne linnadesse vallandas tõelise ehitusbuumi on katusekividele olnud ka palju alternatiive. Varem ehitati näiteks muld-, mätas-, laastu- ja õlgkatuseid. Tänapäeval on katusematerjalideks enamasti plekk või betoon. Algul püüti betoonkividega jäljendada savikivide omadusi, kuid tänapäeval kasutatakse betoonkive just konkreetse välimuse ja funktsionaalsuse saavutamiseks. Nii seepärast, et betoonkive saab toonida väga erinevatesse värvidesse kui ka tema hea pinnatöötluse omaduste tõttu, mis annab mitmeid teisi eeliseid. Seepärast on betoonkivid väga hea alternatiiv savikividele. 1.6 Katuse võimalused Kivikatus annab harmoonilise üldmulje. Oleme harjunud nägema
Paeteke elustus vähesel määral veel Hili-Devonis, 385-395 miljonit aastat tagasi. Ida poolt levinud mereline bassein haaras Eesti territooriumist äärmise kaguosa, kus tekkis umbes 10 meetri paksune kivistikerohke lubistete ladestus. [10] Kuid pae tekkimiseks pidi siinpool loksuma meri. Selleks oli vaja soodsaid tingimusi: madal meri, nõrk liiv, savi mandri osas ning sooja kliimat. Nende elutegevuse tagajärjel tekkiski lubisete. Paas on levinum settekivim liiva-ja savikivide kõrval. Enamik settekivimid on tekkinud veelises keskkonnas. Paekivi on tekkinud põhiliselt soojaveelistes madalmeredes.[3] Lubjakivi tuleb tavaliselt kaevandada karjääris lõhkamise abil, lõhkamine kobestab paekivi, kuid kõige pehmemaid kihte saab kaevandada masinaga. Kaevandatud kivi veetakse jämepurustamisele, misjärel toimub edasine töötlemine, näiteks purustamise, sõelumise, peenestamise, puhastamise või põletamise teel. Lubjakivitooteid kasutatakse näiteks maaparanduses