Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt. Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus. Kuivamine kestab kuni peaaegu kogu savimassis olev vesi on aurustunud. Kuivamisega vähenevad savi mass (kuni kolmandiku võrra) ja savikeha mõõtmed (kuni kümnendiku võrra). Savist ja õlgedest tellised kuivamas Savi kuivamist mõjutavad tegurid Savi kuivamise kiirust mõjutavad: · savikeha ümbritseva õhu niiskus mida väiksem on õhuniiskus, seda kiiremini toimub kuivamine.
Siin Kui ese on umbes nädala kuivanud, läheb see edasi eelpõletusele. Selleks et esemeid saaks muretult glasuurida ilma, et peaks väga muretsema purunemise pärast, kuumutatakse neid 700º-800º C juures. Sellisel temperatuuril toimuvad savi struktuuris pöördumatud muutused: savist põleb ära süsinik ja väävel ning savi struktuur muutub tugevamaks ja püsivamaks ning ei lahustu enam vees. Peale eelpõletust on savi struktuurilt ometi poorne ja vett-imav, kuid vesi ei põhjusta enam savikeha paisumist. Eelpõletuselt tulnud eset on juba ohutu glasuurida. Glasuurid on ained, mis kõrgel temperatuuril sulavad eseme pinnal klaasjaks kihiks. Glasuure kantakse eelpõletatud esemele vedelikuna kas pintsliga, sissekastes, pihustades või muul moel. Eseme põhi jäetakse glasuurimata kuna ahjus põletusel kleepuks see alusele kinni. 4
annaabi.ee 
