Söök, jook ja lauakombed Söödi kaks korda päevas. Keskpäeval oli varajane lõuna ja kella 6 paiku õhtul tugev õhtusöök, päeva peamine söögikord. Sellid ja õpipoisid said süüa isanda lauas. Õhtusöögiks oli vaesematel käsitöölistel supp, mille sees ujus pikka aega keenud lihatükk. Praadi võidi endale lubada ainult pidupäevadel. Paremal järjel olevad inimesed sõid aga praadi ja keedetud liha mitu korda päevas. Laua keskele pandi suur vaagen või savikauss liha ja kastmega. Tükid olid valmis lõigatud, nii et nuga ei läinud vaja. Igaüks võttis ühisest kausist näppude või puust orgiga meeldiva pala ja pistis selle kas otse suhu või asetas enda ees olevale leivaviilakule, mis täitis taldriku ülesannet. Kahvlit hakati Euroopas kasutama alles keskaja lõpul. Sööginõud olid enamuses savist ja puust. Korraga tehti valmis suurem kogus toitu, mida ülessoojendatult pakuti ka järgmistel päevadel. Suvel kippus toit kiiresti riknema
Nähtavasti ei jahvatata vilja kuigi peeneks ja alles hiljem, olenevalt sellest, mida tahetakse valmistada, sõelutakse jahu läbi vastava jämedusega sõela. Kuna sõelumisega läheb palju jahu kaduma, ei tihka vaesemad inimesed jahu raisata ja eelistavad jämedamast jahust leiba. Leib tehakse hapendatud taignast. Hapendamiseks kasutatakse juuretist tshapaftuma, mida hoitakse tavaliselt samas nõus, kus tainast tehakse: Juuretise hoidmiseks on olemas ka spetsiaalne savikauss kurtsjaga. Tänapäeval hoitakse juuretist klaaspurgis. Leiba tehakse puust leivakünas. Leivategemise ajal asetatakse ta ahju peale (kashlangso) või väikesele pingikesele (veshkidjem) ahju lähedale, et säilitada püsivat soojust. Leivaküna. Mordva ANSV Kovõlkino raj. Elamu ahi pena kud. Mordva ANSV Valgapino k. E. Saarde, 1965. (Fk Zubovo-Poljana raj. Mordovski Pimburi k. 1437:54) J. Karm, 1984. (Fk 2086:69)
annaabi.ee 
