raua tükikesi kõrvalkraatrites. Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas on 8.dal kohal. Geoloogilisi andmeid 50 ha suurusel Kaali geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1- 6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosne kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°-se kallakusega dolomiidikihtidest. Ülestõstetud kihikompleksi paksus on keskmiselt 10 m ning ta on lõhestunud üheksaks eraldi nihkunud kuni 50 m laiuseks plokiks. Dolomiitplokkide all esineb kuni
Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 meetrit ja sügavus 1-6 meetrit. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 meetrit ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat. Kaali ümbrus on moreentasandlik, kus savika põhimoreeni paksus peakraatri lähedused on ligikaudu meeter. Kaali meteoriit on kukkunud nõnda öelda kahekihilisse ,,märklauda" nii savikasse põhimoreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi mitmesuguse suurusega osade segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosneb kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°- se kallakusega dolomiidikihtidest. Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud
eest. Näiteks rabamullad, milles peamise osa moodustab turvas, hoiavad vett väga hästi ja kuivavad harva, liivane maa, kus peamise osa moodustab mineraalosa, on tundlik põudadele. Suur osa mulla veepidamises on savidel, mis seovad tänu imepisikestele laastukujulistele osakestele suurepäraselt vett ja lausalise kihina esinemisel väldivad vee imbumist põhjavette tekitades liigniiskeid tingimusi. Kuivades tõmbab savi tugevalt kokku ja savikasse mulda tekivad lõhed, mis võimaldavad järgmise sajuga tuleval veel imbuda ka sügavamatesse kihtidesse. Savisisaldusega muldadele on omane sõmerate moodustumine. Sellistes muldades on küllaltki palju õhku ja erinevalt puhtast savist, laseb selline muld liigset vett ka põhjavette. Need mullad on tundlikud koormusele, mida võivad põhjustada nii rasked masinad kui ka kariloomad. Mulla sõmerust aitavad taastada ja säilitada mullaloomad, eriti vihmaussid. Kui
annaabi.ee 
