huumuskatte kujul. Teiseks leedemuldade tekke oluliseks küljeks on leetumine, mis seisneb mulla mineraalse osa keemilises murenemises happeliste orgaanilise aine laguproduktide mõjul ja tekkinud laguproduktide mullaprofiilist eemaldumises või ümberpaiknemises leethorisondi alla. Väiksemas ulatuses võib leedemuldi olla ka saviliivadel, kuid üsna sageli võib kohata variante, kus lähtekivimi alumised kihid on kas raskema lõimisega või nad sisaldavad savikamaid vahekihte. (Tüüpiliste) leedemuldade huumuskate on moor-tüüpi (koosneb erinevatest metsakõduhorisontidest ja sellele järgneb vahetult väljauhte- ehk täpsemine leethorisont. Selgelt kolmekihiline metsakõdukiht kujuneb välja keskmiselt ja tugevasti leetunud leedemuldadel, kusjuures tüseduse kasv toimub keskmiselt lagunenud viltja ehitusega fermentatiivse kihi arvel. Huumuslikele leedemuldadele on iseloomulik moder-moor huumusprofiil, mis on
lagunemine seenelise iseloomuga. Kuni 4045 hp (IV kl.). Korralikult kuivendatuna rukkile, nisule, kartulile, põldheinele (9), kaerale (10), kui ei kuivendata on sobivus väiksem. Looduslikel rohumaadel 2530 ts Lkg omadused: kuiva heina ha. Endla Reintam, 2009 19 Valdavalt liivadel, kuid ka savikamaid vahe- või aluskihte. Üksikud vähevastupidavad struktuuriagregaadid Valdavalt liivadel. A puudub või on alla 5 cm. Lg ajutiselt liigniisked, mis avaldub Eripind A-s <50 m2 g-1 gleistumistunnustes profiili alumises osas (Cg), kuid ka selgemini kui parasniisketes välja
annaabi.ee 
