hüpoteeki; _ mitu eri liiki piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigus ja hüpoteek. Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on “parem” või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks: _ kahe servituudi vahel (joogiveevõtu- ja savikaevandamise servituudid); _ kahe pandiõiguse vahel, kui tulemist ei piisa pandiga tagatud võlgade kustutamiseks; _ servituudi ja pandiõiguse vahel, kui servituut vähendab sundmüügil tulemi suurust. Konflikti tekkimisel, siis, kui üks õigus asub konkureerima teiste õigustega, otsustab järjekoht õiguse tegeliku väärtuse. Paremast järjekohast tuleneb parem õigus. Järjekohta omavad ainult piiratud asjaõigused (vt AÕS § 59 lg 1, § 60 lg 1). 176. Kuidas kinnisasjaõigused tekivad?
hüpoteeki; _ mitu eri liiki piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigus ja hüpoteek. Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on "parem" või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks: _ kahe servituudi vahel (joogiveevõtu- ja savikaevandamise servituudid); _ kahe pandiõiguse vahel, kui tulemist ei piisa pandiga tagatud võlgade kustutamiseks; _ servituudi ja pandiõiguse vahel, kui servituut vähendab sundmüügil tulemi suurust. Konflikti tekkimisel, siis, kui üks õigus asub konkureerima teiste õigustega, otsustab järjekoht õiguse tegeliku väärtuse. Paremast järjekohast tuleneb parem õigus. Järjekohta omavad ainult piiratud asjaõigused (vt AÕS § 59 lg 1, § 60 lg 1). 176. Kuidas kinnisasjaõigused tekivad?