sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid-osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Lessiveerumise tagajärjel kaovad pindmistest horisontidest peened osakesed ning seega ka mitmed elemendid. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis- keemiliste jõudude toimel liituvad, moodustades savihorisondi. Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis, kus soojas ja niiskes kliimas moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Troopika muldi nim nende värvuse järgi ka puna- ja kollamuldadeks. Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, mis on tingitud kas lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest
välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid- osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis-keemiliste jõudude toimel liituvad, moodustades savihorisondi. mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks (näiteks CO 2, H2O, NH3 ja mitmeteks mineraalsooladeks). humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsateks orgaanilisteks ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis, kus soojas ja niiskes
annaabi.ee 
