Üks suuremaid teaduslikke töid Rooma õigusest keskajal oli ,,Richte des Römischen Rechts im Mittelalter", mis oli koostatud Saksa õigusajaloolase Friedrich Carl von Savigny poolt. See töö oli kahes osas. Esimeses osas kirjeldatakse seadust enne Bologna kooli ja teises osas Rooma õiguse õpinguid keskajal. Tänapäeva Savigny pealkirjaga Jus romanium medii avei nii uurib ja eeldab uut eel-Bologna ajalugu rooma õigusest. Kuid peamine põhimõte jääb samaks Savignyga. Rooma õiguse ja 6 D. Tamm. Roman law and European legal history. Copenhagen, 1997, lk 189-190 6 tänapäeva vahel on sarnasus ja see näitab pidevat ühesugust arengut. See on see sama Rooma õigus, mida me kohtame eri ilmingutes ja aspektides. Tuvastamine on Euroopa ja Rooma õiguse või ius commune kirjelduses tähtis Rooma õiguses ja hiljem ka Euroopa õiguslikus arengus
Pealinn Peterburi Katariina II Seaduskomisjon 1767 Kubermanguseadus 1775 (Eesti- ja Liivimaal 1783-1796) (võimude lahusus seisuste kaupa) Surmanuhtluse kaotamine Kodifitseerimine 19 saj Kava Aleksander I ajal (valitses 1801-1825) Tegelik intensiivne töö Nikolai I ajal, juhatas M. Speranski (oluline kaastööline TÜ prof. J. Neumann) Vene juristide koolitamine Berliinis, side F. C. Savignyga 1832 Vene seadustekogu (koodeks) 1864. a justiitsreform (Eesti- ja Liivimaal 1889) Modernne kohtusüsteem (õigus kaitsele, kõik seaduse ees võrdsed) + Tsensuuri leevendamine + Pärisorjuse kaotamine jms + politseireform, semstvo-omavalitsus Vene seaduste kogu • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused
annaabi.ee 
