süvikud, mida kasutati riiulite ja panipaikadena. Hoonete vahele moodustusid aiad, mis olid piiratud kivimüüriga. Iseloomulikud olid ka väliahjud, kus valmistati süüa. Asula keskel paiknenud majad olid teistest suuremad, kuni kolmekordsed ning koosnesid neljakandilistest väiksematest ruumidest. Arvatavasti olid hooned ehitatud ka mingil teisel eesmärgil kui pelgalt elumajadeks. Tell Hassunas oli iseloomulik keraamika. Nimelt kasutati kreemja põhjaga saviesemetel punast värvi. Hassuna kultuur oli eriti rikas enda teraviljasaaduste poolest, mida transporditi ka ümbritsevatesse piirkondadesse. Tell Es Sawwan Küla koosnes suurtest hoonetest ning asula ümber oli ehitatud müür ja kaitsekraav. Majad koosnesid ühest keskel asuvast suurest ruumist mille ümber paiknesid kolm väiksemat ruumi. Ganj Dareh Sealt on leitud pühamuid, mille interjööride seintesse olid paigaldatud loomakoljud. (Sarnased
kes sööb künast. Pitsati teisel poolel on haakristi motiiv www.harappa.com/indus/28.html Harappast leitud pitsat kujutab suure loti ja kõverate sarvedega seebu pulli. Seebu pulli motiifi võib enamasti leida pitsatitelt, mis on pärit suurtest linnadest nagu Harappa ja Mohenjo Daro. Seebu pulli harv esinemine pitsatitel on imekspandav kuna küüruga pull on korduv element Induse regiooni nii rituaalidega seonduvas kui dekoratiivses kunstis. Pulli on kujutatud nii maalitud saviesemetel kui ka kujukestena. Seebu võib sümboliseerida juhti, olles seega 8 kõige võimsamate ja tähtsamate klannide (suguvõsade) sümboliks ka iideses Indias. www.harappa.com/indus/27.html Mohenjo Darost leitud ükssarvikuga pitsat, mis on glasuuritud ja põletatud steatiidist, mõõtmetega 5,08x5,08 cm. Ükssarvik on ükslevinumaid motiive Induse pitsatitel. Pitsatil on tavapäratult pikk ,,kirja" (sümbolite) rida, mis koosneb kaheksast
reaktsioonipinna tagamise seisukohalt ja segu plastsuse tagamiseks. 6 Keraamika. Tootmine. Kasutusalad Keraamika valmistamine algab savimassi vormimisega. Keraamikas kasutatakse kolme vormimisviisi: valamine, plastiline vormimine ja pressimine ehk stantsimine. Pärast vormimist peab saviesemeid kuivatama, et kõrvaldada põletamisel takistavalt mõjuvat niiskust. Savimassi niiskus oleneb veest, mida lisatakse toormaterjalide pehmendamiseks. Vesi aurab saviesemetel peamisest pinnast, sisemusest tungib vesi järk-järgult pinnale. Kuivatatud saviesemeid põletatakse, et muuta savi kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Eristatakse nelja põletusviisi: eelpõletus, ühekordne põletus, dekoorpõletus ja glasuurpõletus : 1. Eelpõletuse korral põletatakse õhkkuivaks kuivatatud keraamilised esemed enne nende glasuurimist. 2. Ehekordset põletust kasutatakse terrakotatoodete ja kivinõuliikide
annaabi.ee 
