Eelistati perekonnainimesi, kuna need said oma tööjõuga hakkama. Lisaks asunduskohtale anti välja kuni viie hektari suurusi eluasemekohti põllutöölistele ja töölistele. Asunikutalud rajati mõisa põllumassiivile, taludele on iseloomulik lage ümrus. Asunikutalusid iseloomustavad suhteliselt väikesemahulised ja ratsionaalsed hooned. Kasutatu tüüpprojekte. Tihti rajati talud paarikaupa, et kokku hoia tee rajamise kulud. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi, enamasti olid kõrvalhooneteks ning üldjuhul viimistlemata. Tänasel maastikul asunikutalud Suurtel põllumassiividel (ka kolhoosides kasutati ja säilitati eelkõige endisi masiivistatud mõisapõlde) Talud on korrapärase paigutusega Lihtsad ja väikese mahuga hooned, vähe kõrvalhooneid Talupuud on alla 100 aastased sageli kuusehekk Uuteks hooneteks taludes olid välikäimlad
sajandi alguses veel keelatud oli. Kapitalismi arengu üheks iseloomustavamaks näitajaks on linnarahvastiku juurdekasv. 7. Taluhooned ja -õued. Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu. Korraldati sobiva maahoonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris, projekteeriti ka esimesed funktsionalistlikud taluhooned. Seoses piimakarjakasvatuse levikuga ehitati meiereisid ja suuri lautu ja küüne. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi. Viidi läbi kodukaunistuskampaaniaid, propageeriti haljastuse, alleede ja hekkide rajamist. 8. Mõisad ja mõisapargid nende kujunemine, ulatuvus ja ilme erinevatel sajanditel (17. 20. saj). Rootsi aeg 17. saj. teine pool. Alates 1645. a on Eesti alad jaotatud kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa, milline jaotus kehtis kuni I Maailmasõja lõpuni. Kujuneb välja aadli omavalitsus. 16.-17. saj mõisate võrk tiheneb
annaabi.ee 
