Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punkt...
Esitatud ja kaitstud praktikum koos arvutuste ja välja kirjutatud teoreetiliste materjalidega, sh vastused küsimustele, läbi tööötatud Saveljevi õpik. Õppejõu allkiri, graafikud. Viimane graafik näitab lõpmatult pika solenoidi magnetvälja graafikut
kus on keskkonna soojusjuhtivustegur ning on temperatuuri gradient (näitab kui palju dz muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta). Analoogiliselt alapunktis 3.1.1 toodud tuletuskäiguga on võimalik näidata, millest sõltub soojusjuhtivustegur gaaside korral. On võimalik näidata (vt 1 tuletuskäiku lähemalt näiteks Saveljevi 'Üldfüüsika I'), et gaaside korral = n m v c V , kus cV 3 CV iR i i T on gaasi erisoojus jääval ruumalal. Kuivõrd c V = = ~ , siis ~ , st M 2m N A m m
· Fokaaltasandid on esimene paar süsteemi põhitasanditest. · Teise paari moodustavad peatasandid - tasandid, milles asuvate esemete kujutised süsteemis on esemetega ühesuurused. · Peatasandite lõikepunkte peateljega nim. peapunktideks. 95 Fookuste ja peapunktide asukohad on määratud süsteemi ehitusega, nende arvutamist võib vaadata Saveljevi õpikust (I. Saveljev. Füüsika üldkursus. Tallinn 1979, 3.kd., lk 25 - 45). Veel paar terminit: · peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus, · selle pöördväärtus on optiline tugevus. Peatasandid ja peapunktid. Esimesse peapunkti langev kiir väljub teisest esialgsega paralleelsena(kiire tegelik käik on kujutatud sinisega). Edasi on lihtne: teades fookusekaugust ning arvestades, et
annaabi.ee 
