puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, saakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Termiidid on prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest ning ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. (4) 7 Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu,
ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vihmametsad on levinud Kesk-Aafriks (2°S - 7°N), seal valitseb palav ja väga niiske ekvatoriaalne kliima