lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna juurestik laieneb võrast suhteliselt kaugele. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. 5.Pilt. Ahvileivapuu. 6.Pilt. Müüroder. 7.Pilt. Akaatsia 5 LOOMASTIK Savanniloomad on kohastunud läbima pikki vahemaid vee- ja toiduotsingul. Nii rohusööjad kui kiskjad eelistavad elada karjades. Veevajaduse rahuldab paljudel toit. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid.
Savannid on harilikult tasasepinnamoega, neile on omane mussoonkliima. Seal on kaks aastaaega: vihmane suvi ja kuiv talv. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad, mida enam pöörijoonte, seda kuivemaks muutub. Põua ajal kuivavad väiksemad jõed ja järved sootuks. Vihmade saabumisega tõusevad aga üle kallaste. Savannides valitsevad ferralliitmullad, millel kasvavad vihmaperioodil kõrgeks sirguvad kõrrelised ning hajusalt kasvavad kuivakindlad puud. Savanniloomad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning seda ka eri aegadel. Rohusööjad on harilikult toiduks lihasööjatele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Tüüpilisemad maavarad savannis on kuld, teemandid, vase-, raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teised metallimaagid. Aafrika savannides on maailma vanimad asustatud alad. Tänapäevalgi kasvab rahavastik seal kiiremini kui paljudes teistes maailma regioonides. Viimasel ajal ongi
annaabi.ee 
