Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned suuremad puud koguvad endasse niisketel aegadel tüvesse palju vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel. Levinumad puud
idarannikutel kasvavad niisked lähistroopilised metsad. · Et lähistroopika on tähtis põllumajanduspiirkond, eriti puuviljakasvatuses, on looduslikud kooslused tugevasti muutuvad ja valdavad kultuurimaastikud. · Lähistroopikas paiknevad enamasti majanduslikult arenenud riigid. · Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ja mussoonmetsad. · Savannides kasvavad kõrged rohttaimed ja üksikud puud. Seal elab palju rohusööjaid loomi. · Aafrika savannidel pindala vähenes kõrbestumise tõttu, eelkõige Saheli piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsel alasel paiknevad majanduslikult vähearenenud riigid- arengumaad. · Ekvatoriaalses kliimavöötmes on aastaringi niiske ja palav. Seal kasvavad rikkaliku taimestiku ja loomastikuga vihmametsad. · Vihmametsade pindala vähenemine üleraiumise ja alepõllunduse tõttu on maailma suuremaid keskonnakahjustusi. · Mäestikes muutub kliima jalamilt ülespoole jahedamaks, mis põhjustab ka
kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad). Savannid on oma loomult rohumaa, mis pakub toitu väga paljudele loomadele. Primaarne produktsioon on heterotroofide poolt rohkem tarbitav kui nt troopiliste vihmametsade puulehed (on seeditavamad). Savannis on eristunud aastaajad ja eriti soodne on soe ja märg aastaaeg. Savannidel elavad maailma ühed suurimad herbivoorid (nt kaelkirjak, pühvel). Seega taim-herbivoor on lühike toiduahel ja sealt saab palju produktsiooni koondada. Ka ahela lülid on suuremad. 4. Mitu korda ületab kogu maismaa taimede netofotosüntees fossiilsete kütuste põletamisel eralduvat CO2 voogu (2x, 4x, 6x, >10x)? Umbes 5 Gt aastas lisandub süsinikku atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisest. Netofotosüntees on 60 Gt aastas. 60 Gt/5 Gt = 12 korda
annaabi.ee 
