kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa. Karm liin elust endast: Kaur Kender (,,Iseseisvuspäev" (1998) hakkab kujunema uus pealiin. Sass Henno (2005 Mina olin siin 1. Esimene arest). Mait Vaik (lühiproosa viljakas autor), Armin Kõomägi (Reaalsus on tihtilugu groteskselt paigalt nihutatud. Tugev reaalsuse taju. Materiaalsuse põhi). Karmi realistliku proosa hargnemine: Kerttu Rakke (naisversiooni Peeter Sauterist, kuid kirjutuslaad muutus meelelahutussuunda). Aidi Vallik (esimeste luulekogude juures noorsooproosasse ja lastekirjandusse). Olavi Ruitlane ,,Vee peal" ja noorpõlve mälestuste aktualiseerimine on noorsooproosaliku kallakuga. Noorsooproosa ja karmid teemad saavad kokku). Vahur Afanasjev (luuletaja, prosaist. ,,Serafima ja Bogdan" (2017) tõsise kirjaniku ambitsiooni, enne tegi noorpõlvenalju. Venevanausuliste teema on põhiliin. Tekst mõjub eesti keelde pandud vene keelena)
Erinev on vaid Samarüütel, kellel on montaazerinevatest lõikudest. Pöördutakse tagasi klassikalise kompositsiooni juurde. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi 2. Kasutatakse suhteliselt lihtsat ja selget keelt, aga ometi on see ka suhteliselt vaimukas ja tihtipeale originaalseid sõnamänge sisaldav. Erinevalt Sauterist see vaimukuse kasv kirjanduslikes tekstides on ka üks eripärane esteetika tunnus. Sauteril seda ei ole. Nt Kenderi ,,Iseseisvuspäeva" kirjeldatud termniga lingvistiline kasiino. Nii, et tegelikult sellisest argisusest kirjandustasandil tasapisi astutakse eemale või teisele astmele. 3. Need tekstid on rõhutatault kaasaegsed. See tähendab seda, et tegevus toimubki lugeja kaasajal. Ja seda kaasaega rõhutatakse veel suhteliselt tuntava dokumentaalsuse kaudu
annaabi.ee 
