Kirikukalendris on see päev,kui Maarja kohtub Eliisabetiga. Selle päeva tähistamine pärineb 1263.aastast. 1568.aastast laienes päeva tähistamine kogu katoliku kirikule. Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld. Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi, näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga. Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket, käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti. Samuti oli keelatud kala püüda. Heinamaarjapäeva traditsiooniks oli leedutuli, see laoti kõrgemale kohale või rannale. Leedutuli tagas viljaõnne ja kalasaagi. Samuti oli uskumus, et kui seda päeva ei tähistatud, pidid igasugused hädad ja õnnetused inimesi tülitama.
Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask. Esmapilgul on madal kask ja vaevakask suhteliselt sarnased kuna mõlemad liigid on üpris madalad(kuni 2,5 m) ja nende kasvukohtadeks on mõlemal juhul põhiliselt sood ja rabad. Neil saab hästi vahet teha tänu puu okste tihedusele. Madala kase oksad ja tüvi on suhtelselt peenikesed ja tihedad erinevalt vaevakasest. Tihedate okste pärast tehakse madalkasest saunavihtasid. Arukased ja sookased on kõrged puud. Nende pikkus võib ulatuda isegi 35 meetrini.Arukaski sookasest on kõige lihtsam eristada oskte järgi. Nimelt sookasel on oksad suunatud rohkem taeva poole, aga arukaskedel ripuvad maapinna suunas. Eristamisviise on teisigi, kuid oksade järgi on neil kõige lihtsam vahet teha. 3 Kaskede kasutamisvõimalusi
3. Vindise peaga saunatamine on ohtlik, kuna siis on vererõhk madalam kui tavaliselt. Madalam vererõhk võib põhjustada minestamist. 4. Inimese süda pumpab verd umbes 5 liitrit minutis, kuumas saunas aga võib see olla kuni 13 liitrit minutis. 5. Ei ole mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et saun kiirendaks kuidagi pohmelli möödumist. 6. Tavaliselt tehakse saunavihad kaseokstest, kuid selleks võib kasutada ka tammeoksi, kadakat ja kõrvenõgeseid. 7. Kui saunavihtasid tahetakse säilitada kas kuivatatuna või külmutatuna, siis tuleks vihad valmis teha jaanipäeva aegu. 8. Saunatamine koos jääaugus ujumisega läheb aina rohkem moodi, kuna selle tegevuse on nüüd avastanud ka noored. 9. Mõned psühholoogid ütlevad, et saunatamise aegsed ja selle järgsed positiivsed tunded on seotud lapsepõlve soojuse ja turvatundega. 10. Infrapunasaunas on kuiv soojus. Seal higistamine ei teki sauna niiskusest vaid keha siseselt nagu sportides. 11
annaabi.ee 
