ette igasuguseid ravitoiminguid ja nõidumisi. Saun köeti nii, et pimedaks oleks saunas käidud. Öeldi: "Laupäeva lõuna ajal on vihtlemisvesi rõõsk piim, õhtupoolikul vesi ja pärast päevaloojangut sula veri." Sauna köeti lehtpuudega. Kõige mahedam saun pidi saama kase- ja lepapuuga kütmisel, kõige mõrum saun pihlaka või pärnaga kütmisel. Haavapuuga kütmisel pidi saunaskäinul keha sügelema hakkama ja talle võisid kärnad tulla. Saunavett soojendati kas lahtisele koldele asetatud pajas, ahju ees rippuvas pajas, elamus või suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid. Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha koht. Arvati, et saunas käivad esivanemate hinged ja haldjad. Saun oli sünnitusruum ja tohterdamiskoht; saunas suitsutati liha, kuivatati väheses koguses vilja või lina,
Peale paaripäevast seisakut hakati jälle laeva ehitama. Ühel laupäeva lõuna ajal kohtas ta õunaaias Toonit lapsega. Tooni ütles, et ta peaks oma ema juurde tagasi minema, et kellele teda siin Tuisul vaja on. Kustas aga vaidles vastu ja ütles, et kasvõi temal on Toonit vaja. Kustas ütles ka Toonile, et ta pole selline nagu varem (vihjas suhtele Hildega). Siis läks Tooni lapsega tuppa ja Kustas läks vilistades Võrkele ja aitas Leenal saunavett vedada. Simmu ja Peeter viisid võrgud vette ja tagasitulles rääkis saunas Kustas Peetrile, et ta tahab Võrkele uut perenaist võtta. Peeter arvas kohe, et jutt käib Hildest, aga Kustase mõtted olid perenaise kohapealt Hildest kaugel. Kustas mõtles hoopis Tooni peale, kuid ei öelnud seda veel Peetrile. Hommikul nägi Kustas Hildet ja Hilde kurtis, et ta elu on nüüd segi. Kustas suhtus sellesse üsna külmalt ja Hilde lahkus täpselt sama külmalt
annaabi.ee 
