abikaasa end üless, kuna Mari keeldus tema juurde tagasi tulema. Ta polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd pidi ta koos Andresega tööd rügama, samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal ka nende eest hoolitseda. Peale Mäe perenaiste-Krõõda ja Mari, oli teose tegelasteks veel teisigi naisi. Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud. Kerge polnud tema elu just seepärast, et oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema.Kuna ta elas saunas, siis pidi ta ka oma ulualuse eest pererahva heaks tööd rabama. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Üheks teose naispeategelaseks oli veel Oru Pearu naine, kelle elu oli Mäe perenaiste omast veidi kergem
enese kahe lapse eest. Kuid see talle pahameelt ei tekitanud, ta hoidis ja kaitses Andrese lapsi nagu enese omi. Maril sündis ka Andresega lapsi. Ka Sauna-Madise naise elu polnud kerge. Ta pidi oma ulualuse eest mõlemale pererahvaile tööd rügama, olgu siis Oru või Mäe. Samuti pidi ta hoolitsema oma vanamehe eest, kes ka rügas mõlemale peremehele. Nad olid pidanud oma lapsed matma juba üsna nende nooruses. Kuid tööde rügamise kõrvalt jäi saunanaisel aega ka muudeks tegevusteks, meelis tegevus oli keelepeks, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Ta sai ka korduvalt oma vanamehe käest pragada selle eest ning peksu, kuid ei see tema lõugu kinni suutnud hoida. Oru Pearu naise- ,,lambasihvri" elu oli mõnevõrra kergem kui teistel Vargamäe naistel. Tema ei pidanud rügama päevad-ööd põllul tööd teha, sest Pearu ei tapnud teda tööga. Tema kohustus oli kasvatada lapsi ning kodu hoida
Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal ka nende eest hoolitseda, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta nende ema polnud. Seda tegi Mari suure rõõmuga ja kaitses lapsi sageli Andrese ägeda viha eest. Kuna Mari ei löönud millegi ees risti ette ning sai kõigega hakkama, võib öelda, et ta sai oma kohustustega Vargamäel suurepäraselt hakkama. Peale Mäe perenaiste-Krõõda ja Mari, oli teose tegelasteks veel teisigi naisi. Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud. Kerge polnud tema elu just seepärast, et oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema.Kuna ta elas saunas, siis pidi ta ka oma ulualuse eest pererahva heaks tööd rabama. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Ainsaks tõeliseks rõõmuks tema elus oli keelekandmine, kuna see oli ainuke asi, mis talle tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas.
Samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal nende eest hoolitseda kui oma laste eest. Seda tegi Mari suure rõõmuga ja kaitses lapsi sageli Andrese ägeda viha eest. Maril sündis ka Andresega lapsi. Esimene laps oli poiss, kellele pandi nimeks Indrek. Kuna Indrek oli Mari ja Andrese esimene laps, oli Maril temaga eriline suhe kuni surmani. Peale Mäe perenaiste oli Vargamäel veel kaks huvitavat naist. Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud. " Tippis teine kärmesti ja kärmesti sauna ümber, ja kui mahti sai, lippas siin-seal ümber ning kandis keelt, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas." Ometi oli keelekandmine ainus tõeline rõõm ta elus. Oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema. Kuna ta elas saunas, siis pidi ta oma ulualuse eest
XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul küsis aga kurjal häälel et kus see on. Naine ütles algul et seda pole, hiljem et keegi on ära võtnud. Andrese hääles ja toonis kõlas halastamatus ja julmus. Ta
XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul küsis aga kurjal häälel et kus see on. Naine ütles algul et seda pole, hiljem et keegi on ära võtnud. Andrese hääles ja toonis kõlas halastamatus ja julmus