soojeneb. Nii tekib õhu ringvool ehk tsirkulatsioon. Saunaahjul on ka keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku kuuma ahjuga ja toimub soojusülekanne ahjult kividele. Samuti kuumenevad ka puidust seinad ja saunalava kuid see toimub aeglasemalt, sest puit on halb soojusjuht. Kui inimene sauna läheb on tema kehatemperatuur madalam kui õhu temperatuur saunas, toimub soojusülekanne inimese keha kuumeneb. Ka istumisel puidust saunalavale toimub soojus-ülekanne. Algul pingile istudes tundub puit keha vastas kuum, kuid soojusülekande kaudu temperatuurid ühtlustuvad ja enam ei tundu iste kuumana. Kuna inimese keha sisaldab vett, hakkavad teatud temperatuuril inimese kehale tekkima higipiisad, mida kuumem on õhk, seda rohkem tekib ka higipiisku. Sel moel jahtub keha ja langeb kehatemperatuur. Kui visata kuumadele kerisekividele vett, siis vesi aurustub ja tõuseb
Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise mängida ja endale riietuse valmistada, jutustajaks võib olla laps, samuti valmistakse koos dekoratsioonid. Kuna näidelda tahavad kõik siis esimesel korral saab anda rolli kõigile, hiljem saab moodustada mitmed nn. näitetrupid ja osa lastest saab olla publikuks. NÄIDEND „Vaeslaps ja talutütar“ Tegelased: Jutustaja, vaeslaps, talutütar, hiir, Vanapagan, vanapagana 3 poega. Vahendid : pink (saunalavale), särk, vöö, seelik, kingad, suur padi, nöör (tõlla jaoks), paberis kuu ja päike. JUTUSTAJA: Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane on aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised olid ära läinud. Nii ka seekord... Kilin ja kolin, tuleb Vanapagana tõld tuleb (2 last hobustena ees).
Aga teie ei sure enne kui kõik saab sündinud, sest teie olete õnnelikum kui mina. Teil ei ole midagi, mitte midagi, aga meil on. Meil on isandad ja härrad, meil on keel ja kirjandus, meil on kõik, ainult kuningat ei ole, kuningat mitte. Aga ta tuleb, tuleb kahuritega, tuleb ratsa, valge täkuga, nagu Skobelev, tuleb..." Nii kõrgelt lendas Ivan Vassiljevitsi vaim ja pööraselt suur oli tema sõprus ja tänumeel Indreku vastu, kes oli toonud paar pudelit õlut saunalavale ja sopsis teda nüüd kuumas leilis, et ta oleks vabaks palunud poola kuningalt kogu eesti rahva, kui aga poolakatel oleks kuningas. XXVI. Aga see soe sõprus ei jahtunud päriselt väljaspool saunagi. See tuli ilmsiks Voitinski nimepäeval, mida ta pühitses Slopasevi uues korteris. Voitinski tahtis maksku mis maksab, et Indrek peaks tema nimepäevapühitsemisest osa võtma. Ei aidanud vastupunnimine, lõpuks pidi Indrek ometi oma vana sõbra soovile alistuma.
annaabi.ee 
