rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid. Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt. Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud. Eesti rahvas on sündinud saunas, sellepärast austati ja armastati sauna samuti kui püha hiit. Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks
friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Kuues ristisõda 1248- 1254- ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes oma abielu kaudu pretendeeris ka Jeruusalemma kuningaks. Seitsmes ristisõda 1270- eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha. Sõja sihiks Egiptus. Ettevõtmine nurjus. Tulemused: Vallandus juutide tagakiusamine, Paavsti kriitika tugevnes, vihkamine Idamaade vastu kasvas, Euroopasse toodi kasutusele teadus- ja saunakultuur, puuviljad jne, kultuuride põimumine; rüütliseisuse arenemine; Idamaades hoiti kokku, äärmuslaste võim tugevnes. Et oma värskeid valdusi kaitsta, loodi vaimulikud rüütliordud, mis kaitsesid ja teenisid ristisõdalasi: Johanniidid, Templirüütlid, Saksa ordu.
põhjustasid kuluka kümbluskultuuri allakäiku. Kristluse alguses see küll eksisteeris, kuid aja jooksul viis kasvav jumalakartlikkus ja liialdatud kombelisus koguni hügieenitoimingute eitamiseni. Ida-Rooma riigis jäi kümbluskultuur püsima ja selle võtsid üle araablased, kes nägid hammam’is ainult lõõgastust, mitte kehalist ja vaimset jõudu tugevdavat viisi. Sellise kümblusviisi võtsid üle ka türklased, kes levitasid seda kõikjal oma vallutuste aladel. Keskajal oli aga saunakultuur väga populaarne. Sellest ajast on säilinud palju kirjalikke materjale, eelkõige nn saunaseadusi, mis kaitsesid saunaskäijaid kurjategijate eest. Saunariietest sai aga rikkust näitav sümbol, seetõttu määrati 1581.aastal ametivõimude poolt kindlaks maksimaalne summa, mida tohtis supelmantlite kaunistamiseks kulutada. Taudide tekkimine ja kümblusmoraali silmanähtav langus, mis ilmnes selles, et nii mõnigi
annaabi.ee 
