SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask)
Ühe vihaga võib läbi ajada kuni kolm korda. Vanasti oli saunapäeva rituaal. Siis tassiti vesi ja puud, köeti pesuruumi suurt veepada ja lavaruumi puukerisega ahju. Kahju, kui tulevikus piirdub kõik vaid nupule vajutamisega, sest paraku on lihtsakoeline rahvasaun hääbumas. Üha enam võtavad maad põrandasoojendus, kahhelseinad ja elektrikeris ning sauna sisu kipub jääma tagaplaanile. Peale inimese enda seal enam mud looduslikku polegi. Nii on ohus ka vanad saunakombed ja üldine saunakultuur. Eestlased käivad saunas tavaliselt korra nädalas. Loogiline, et selleks on just laupäev, sest see tähendab töötegemise lõppu. Igal juhul on põhimõte üks: saunast peab tundma mõnu, muiud pole motet sinna minnagi. Siiski hoiab saunakultuuri üleval suvekodud ja suvilad, sest heaks kombeks on kujunenud sinna sauna külaliste kutsumine. Saunaskäigu teeb eriti heaks vihtlemine, paljud sauana armastajad arvavaad lausa, et
annaabi.ee 
