Uskumust mõeldakse mitte-religioosses mõttes, see tähendab omaksvõtmist, aktsepteerimist. Tõesuse tingimus (p on tõene) selleks, et ma võiksin teada, et X on gripis, peab X tõesti olema gripis. Õigustatuse tingimus (S on õigustatud uskuma, et p on tõene) selleks, et ma võiksin teada, et X on gripis, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). See on kõige raskem ja problemaatilisem osa. Nt hääled unes või saunajutt pole teadmise õigustuseks. Uskumus peab olema põhjendatud, seletatud, peab olema adekvaatseid tõendeid. 8. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. ..Uskumise tarvilikkus (maha põlenud hütt) Inimene hüüatab ,,ma ei usu seda". Kas on teadmine ilma uskumiseta? Ei, inimene ei taha või ei suuda uskuda, kuid teadmine on olemas. .. Uskumise tarvilikkus (eksam) eksamil kõneles tudeng õppejõule õige vastuse, kuid ise ei
saab ainult siis, kui ta seda usub: aktsepteerib, võtab omaks, tunnistab. Näiteks, kui küsida kas sul on peas paarisarv juuksekarvu või vastupidi paaritu. On vähetõenäoline, et keegi midagi kindlat ütleks. See on olukord, kus me ei usu üht ega teist varianti ning oleme lihtsalt neutraalsed. 11. Selgitage traditsioonilise määratluse „õigustatuse“ tingimust! Selleks ,et teada on tarvilik ,et ma usuksin õigle alusel(saunajutt, hääled unenäost ei anna alust teadmiseks). Teadmine peab olema põhjendatud, nö pime usk ei saa olla teadmine. Põhjenduseks võivad olla viited faktidele, aktsioomidele, definitsioonidele, reeglitele. Põhjendus peab olema korrektne-veatu. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum , kus pole kas tõesust või uskumust või õigustatust. Kas leidub juhtumist kus on tõesus, uskumus ja õigustatus, aga pole teadmist
annaabi.ee 
