saj II poolel (täpne ehituse aeg on teadmata). 1860. aastal ehitati hoonele juurde puidust veranda. Hoone on kahekorruseline, kus käesoleval ajal asuvad II korrusel kodumajanduse erialale klassid (teooria klass, õmblusklass, kangastelgedega klassid). I korrusel asub kooli raamatukogu, interneti punkt, kooli muuseum ja vastuvõttude saalid. Mõisakomplekti kuulub veel saeveski (ehitatud 1805.a), kivist kelder (ehitatud 1900.a), kivist ehitatud teenijate maja (ehitatud 1885.a) ja saunahoone (ehitatud 1850.a). Mõisa juurde kuulus ka mõisatööliste elamute kvartal (elamud ehitati aastatel 1865, 1867, 1873, 1874 ja 1877), mis praeguseks ajaks on likvideeritud. Mõisatööliste elamute juures oli ka esimene külakaev. Majad olid kaetud õlgedega ja iseloomulikuks tunnuseks oli katusel nn kalasaba nurk. 1913. aasta andmetel oli mõisa suuruseks 1696 tiinu, talude all oli 3451 tiinu. Särevere mõisale kuulusid Rikassaare karjamõis, Taikse, Raukla, Mäeküla, Vilita,
saun koos ees-ja pesemisrumiga, köök ja istumisruum. Esimene magamistuba on mõeldud imikuga perele. Toas on kahekohaline voodi ja öökapp, väiksemale lapsele mõeldud võredega voodi ning peegel. Teises magamistoas on kaks ühekohalist voodit ja üks kahekohaline voodi, peegel ja iga voodi kõrval öökapp. Peamaja teisel korrusel on kaks magamistuba. Mõlemad toad mahutavad 6-7 inimest. Terve kompleksi peale on 1 televiisor ja see asub peamaja teisel korrusel. Saunahoone asub täpselt tiigi kalda, kus on hea pärast sauna end jahutada. Saunahoone esimesel korrusel on kaminaruuum, 2 vetsu, eesruum, pesemisruum ja leilirum, mis mahutab korraga 15-20 inimest. Teisel korrusel on voodikohti 20 ööbijale. Magamisaitu on ettevõttes neli ja igal aidal on oma nimi(Marri, Jakob ja Juula, Wido ja Pedo, ning Hello ja Katto). Igas aidas on voodikohti vastavalt, kas 2-3 inimesele või siis 2-7 inimesele. Iga voodi kõrval on öökapp. Akende ees on suvel sääsevõrgud