Joonis 2.2 Vee esinemisvormid pinnases väljaarvatud teravad servad, on elektriliselt negatiivselt laetud. Vee molekulid on teatavasti dipoolid nende üks ots (hapniku aatom) kannab negatiivset laengut ja teine (vesiniku aatom) positiivset. Seetõttu nakkub vee molekul saueosakese pinnale positiivse otsaga (joon 2.2). Saueosakese pinnale tõmbuvad ka poorivees olevad katioonid, mis omakorda seovad vee molekule. Seega ümbritseb saueosakesi risti selle pinnaga orienteeritud molekulidega veekile. Vahetult osakese pinnal olev veekiht on seotud eriti tugevalt. Seda nimetatakse 9 adsorbunud veeks. Adsorbunud vee viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee viskoossusest ja risti osakese pinnaga on see lähedane tahkele ainele. Tema keemistäpp on ~200° C ja külmumistäpp 78° C. Adsorbunud vee kohta ei kehti hüdraulika seadused
Seetõttu nakkub vee molekul saueosakese pinnale positiivse otsaga (joon 2.2). 4 pinnase - osake adsorbunud vesi difusioonivesi vaba vesi Joonis 2.2 V ee esinem isvorm id pinnases Saueosakese pinnale tõmbuvad ka poorivees olevad katioonid, mis omakorda seovad vee molekule. Seega ümbritseb saueosakesi risti selle pinnaga orienteeritud molekulidega veekile. Vahetult osakese pinnal olev veekiht on seotud eriti tugevalt. Seda nimetatakse adsorbunud veeks. Adsorbunud vee viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee viskoossusest ja risti osakese pinnaga on see lähedane tahkele ainele. Tema keemistäpp on ~200° C ja külmumistäpp 78° C. Adsorbunud vee kohta ei kehti hüdraulika seadused
annaabi.ee 
