KEEL Läti keel · Indo-euroopa keelkond · Idabalti keelerühm (sinna kuulub ka leedu keel) · 3 murret: liivi, kesk-läti, ülemläti RIIGIKORD Parlamentaarne vabariik PRESIDENT Valdis Zalters PEAMINISTER Valdis Dombrovskis RIIGIKOGU Saeima · 100 liiget · 4 aastat · Viimased valimised 2.okt 2010 · Põhiseadus Satversme (1921) ELANIKUD 2 248 374 (2010) ETNILISED · Lätlased 59, 4% RÜHMAD · Venelased 27,6% LÄTI MAATUNDMINE · Valgevenelased 3,6 % · Poolakad 2,3% · Eestlased 0,1% u 2500 inimest · Leedulased 1,3 % · Liivlased 170 inimest METS 44% Oluline eksportallikas Mänd, kuusk, kask MÄED Gaizinkalns 311m JÕED Rohkem kui 12 000
Peale II MS toimus linnastumine. Praeguse seisuga u. 75 % elab linnades. Usk 15% seostab end luterikirikuga 15% seosteab end katolikukirikuga 8% seostab end vene õigeusuga 5% seostab end teiste usulahkudega. Riigikord demokraatlik, parlamentaarne. Umbes 9 kuud noorem kui Eesti. Tähtsamad riiklikud pühad: 18 nov. 1918 iseseisvuspäev (I MS) 21.aug 1991 taasiseseisvumine. Põhiseadus määrtleb riigikorra (Satversme) 1921.aastal. Viimane suurem muudatus põhiseaduses Vene erakonnad-tahtsid vene keelt saada II ametlikuks keeleks- ei läinud läbi. Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid 1922-1927 Janis Cakste 1927-1930 Gustav Zemgals
Maavanem teostab järelevalvet KOV-de üle. Munitsipaliteet on omavalitsuslik tasand. Nõukogu volitused on nüüd 4 aastat (varem 3). Nõukogu valib munitsipaliteedi täitevvõimu juhi (linnapea, rajoonivanem) ja teised olulisimad ametiisikud. Nõukogud nimetavad ka seninija vanema. 9. Läti Vabariik (kõnes: Läti) Pindala: 64 589 km² Rahvaarv: 2 306 600 (2005) Pealinn: Riia Riigivalitsemise vorm: parlamentaarne vabariik Riiklik korraldus: unitaarriik, Läti Vabariigi PS (Satversme) § 1 kohaselt koosneb neljast ajaloolisest maast: Kurzeme (Kuramaa); Latgale (Latgallia); Zemgale (Semgallia); Vidzeme (Lõuna-Liivimaa). Jaotub 26 rajooniks ja 7 rajooni staatusega linnaks, need jaotuvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks (v t ülalpool). Konstitutsiooniline alus - Lätis on kahetasandiline omavalitsussüteem (2007; vt Läti Vabariigi koduleht): I (esmatasandi) moodustavad 527 kohaliku omavalitsuse üksust e munitsipaliteeti:
annaabi.ee 
