keha terves Päikesesüsteemis. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Selle liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg. Hele ala on täis kraatreid, tume ala on tasane ning ulatub lahtedena heleda ala sisse. Kõige väiksem, Pan, on läbimõõdult ainult 20 km ringis. Kokkuvõte Kuigi Saturn avastati juba antiikajal on ikkagi tema kohta palju küsimusi. Mõistatusliku Saturni on praegu uurimas kosmoselaev Cassini, mis startis 1997. aastal. Saturnini jõudis ta 2004. aastal. Cassini misiooniks on uurida Saturni müstilisi kuusid, rõngaid ja keerulist magnetilist keskkonda. 5 Pilte Saturn Saturni kuu Titan Kasutatud kirjandus: Becklake, S. 1997. Kosmos. Tähed, planeedid ja kosmoselaevad. Tallinn:Varrak http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://miksike.com/docs/referaadid2005/saturn_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik
jumalik aine, mis täidab kosmost. Kõik, mis asub maises maailmas, koosneb neljast elemendist: maa, vesi, tuli, õhk. Kõik, mis on taevas, on jumalik ja koosneb eetrist ehk ,,viiendast elemendist". Pythagoras lõi oma õpetuse sfääride harmooniast ja muusikast arvule seitse. Ta nimetas vahemaad Maast Kuuni üks ,,intervall", Kuust Merkuurini pool intervalli, sealt Veenusele samuti, Veenusest Päikeseni poolteist intervalli, sealt Jupiterini pool, Jupiterist Saturnini pool ja sealt sodiaagini üks intervall. Kokku seitse heli oktaaviharmoonia. Kogu looduse helisüsteem sisaldub neis seitsmes helis, mida seetõttu nimetatakse ,,looduse hääleks". Pythagorase meelest olid inimesele kõige olulisemad tema aistingud ja seetõttu oli tema arvates muusika kõige tähtsam õppeaine. See sisaldab teatud meloodiaid ja rütme, mille abil valitsetakse inimese tegusid ja tundeid. Pythagorase jaoks oli arv ja geomeetria omavahel seotud
saadetakse mööda nägemisnärvi ajju. Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab kiirgusvoole (eredusele) ca 10–3 cd/m2, kuid seda vaid täielikult adapteerunud silmaga, mis on viibinud täielikus pimeduses vähemalt 30 minutit ning olukorras, kus vaadeldavat nõrka valgusallikat ei ole segamas teisi eredamaid allikaid. See ongi põhjus, mis vanemates mudelites on vaid Päike, Kuu ja 5 planeeti (kuni Saturnini) ning umbes paartuhat kinnistähte, mis kokku moodustasid 88 tähtkuju. 10 3.2. TELESKOOBID 3.2.1 Teleskoop Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab valgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja tänu sellele suureneb objektide näiv heledus. Teleskoobis peab kindlasti olema valgust koondav element – objektiiv. Objektiivi