jätab kõrvale väidete struktuuri ning jälgib üksnes seda, kas lihtväide kui tervik on tõene või väär. Lihtväidetest saab koostada liitväiteid ning nende tõeväärtus võib sõltuda mingil viisil komponentväidete tõeväärtusest, mida võib saada mingi eeskirja järgi välja arvutada. Tautoloogiad on tõesed ning kontradiktsioonid on väärad. Ülejäänud väited võivad olla kas tõesed või väärad; selliseid väiteid nimetasime sattumuslikeks ning nende puhul võib vaadelda mõlemat juhtumit. Sattumusliku väite tõeväärtus määratakse loogikaväliselt. Väited ehk väidetud propositsioonid on vahendatavad teatava loogikakeele abil, mida nimetatakse lausearvutuseks ehk lauseloogikaks. Väitel on kindel tõeväärtus: kas tõene või väär. See tõeväärtus võib meile mitte teada olla, kuid see peab väitel olema. Me võime arutleda ka nii, et postuleerime samale väitele erinevaid tõeväärtusi, ent siis tuleb need
jätab kõrvale väidete struktuuri ning jälgib üksnes seda, kas lihtväide kui tervik on tõene või väär. Lihtväidetest saab koostada liitväiteid ning nende tõeväärtus võib sõltuda mingil viisil komponentväidete tõeväärtusest, mida võib saada mingi eeskirja järgi välja arvutada. Tautoloogiad on tõesed ning kontradiktsioonid on väärad. Ülejäänud väited võivad olla kas tõesed või väärad; selliseid väiteid nimetasime sattumuslikeks ning nende puhul võib vaadelda mõlemat juhtumit. Sattumusliku väite tõeväärtus määratakse loogikaväliselt. Väited ehk väidetud propositsioonid on vahendatavad teatava loogikakeele abil, mida nimetatakse lausearvutuseks ehk lauseloogikaks. Väitel on kindel tõeväärtus: kas tõene või väär. See tõeväärtus võib meile mitte teada olla, kuid see peab väitel olema. Me võime arutleda ka nii, et postuleerime samale väitele erinevaid tõeväärtusi, ent siis tuleb need