praktiline väärtus. Reklaamid ei ole kunagi olnud populaarsed ja inimeste kalduvus reklaamide vaatamise asemel hoopis endale võileiba teha on sõnumi jõudmise tarbijani teinud problemaatilisemaks. Turunduse gurud jõudsid sarnase järelduseni nii 25 aastat tagasi, kui erinevad tooted hakkasid ilmuma filmidesse endisse. Loomulikult võis peategelane ka süzeest tingitult juua Coca-Cola asemel Pepsit, kuid iga aastaga tunduvad sellised kokku sattumused üha ebatõenäolisemad. 1990-ndatel esilinastusid kaks filmi: ,,Mission: Impossible" ja ,,Independence Day". Mõlemas filmis mängis üllatavaltki suurt rolli PowerBook, Apple Computers'i poolt tehtud sülearvuti. Tunnistust sellest, et sülearvuti ei sattunud filmi päris juhuslikult. Vaja oli uut lähenemist. Midagi, mis on rohkem filmi kui reklaami moodi ja omab võib-olla isegi kunstilist väärtust. 2001. aastal otsustas BMW just taolise projekti kasuks
võimalik rajada ka tema süsteemile teist printsiipi. Sotsiaalne ja majandulik ebavõrdsus Õiglus kui ausameelsul keskendub ebavõrdsusele kodanike eluväljavaadetes. Rawlsi ideoloogia kohaselt on igas ühiskonnas kodanikud, kes sattumuslikkuse tõttu võivad olla teistest ebavõrdsemas seisus ning seetõttu kirjeldab ta väga palju ebavõrdsuse võrdsustamist. Tema hinnangul mõjutavad ükskõik kui hästi korraldatud ühiskonnas meie väljavaateid sotsiaalsed, looduslikud ja juhuslikud sattumused. Ta jaotab sattumuslikkused kolmeks: 1) Isikute sotsiaalne päritoluklass; klass, kuhu nad sünnivad ja kus nad arenevad mõistuse ikka jõudmiseni. 2) Isikute sünnipärased anded (aga mitte nende teostunud anded) ja nende sotsiaalsest päritoluklassist mõjutatud võimalused neid andeid arendada. 3) Isikute elukäiku saatev õnnelik või kuri saatus, hea või halb õnn (kuidas neid mõjutavad haigused ja õnnetused ning ka näiteks nende tahtest sõltumatud
annaabi.ee 
