Kui Leemt koju tagasi jõudis rääkis ema , et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore Hiie et seeläbi metsaelu parandada. Leemet võtis Hiie kaasa ja põgenesid. Nad jõudsid saarele. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega.Vanaisa palus lastel endale tuua tuulekott mida ka lapsed tõid. Selle ajajooksul kui lapsed ära käisid tappis vanaisa Ülgase ning lapsed võisid lälle koju minna. Koju lõudes rääkisid nad kõigile abielu plaanist. Pulmapäev ründasid hundid Hiiet ja tapsid
ikkest. Hiie võttis end paljaks ja hüppas vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku saanud naisemees. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22. Et lennata, selleks oli vanaisal vaja tuult. Nõnda saatis ta lapsed järgmisel hommikul Saaremaale tuuletarga Möigase juurde tuulekotti tooma. Kingituseks andis kaasa mõned peekrid. Hiie ja Leemet kohtasid suurt kala Ahteneumioni, kes iga saja aasta tagant veepinnale tõusis. See oli aga viimane kord
Hiie võttis end paljaks ja hüppas vette. Leemet tundis küll piinlikust, kuid järgis Hiie eeskuju. Lõpuks heitsid nad alasti paadipõhja ja suudlesid. Nad jõudsid saarele. Leemetist oli järsku saanud naisemees. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22. Et lennata, selleks oli vanaisal vaja tuult. Nõnda saatis ta lapsed järgmisel hommikul Saaremaale tuuletarga Möigase juurde tuulekotti tooma. Kingituseks andis kaasa mõned peekrid. Hiie ja Leemet kohtasid suurt kala Ahteneumioni, kes iga saja aasta tagant veepinnale tõusis. See oli aga viimane kord
annaabi.ee 
