Soome ohvitser ja neil õnnestub koos põgeneda. Ahasele saab selgeks, et ka soomlased ei hoia sõjast kõrvale. Koju jõudes kohtub ta metsa vahel vanema venna Antsuga, kes ise läheb rindele punaarmeesse ja püüab Hennu keeleta sõtta minemast. Kuid kohtumine vaid aitab Hennu otsust langetad ja tema peab õigeks olla kodumaa kaitsate poolel. Nii satuvadki vennad vastasleeri. Antsu rahalise abita aga ei oleks viletsast kodust pärit Henn koolis saanud käia. Nii sattubki ta kokku oma klassikaaslastega ja neist saavad 2.rühma võitlejad. Kuna tegelikkuses puudub neil ettevalmistus sõjapidamiseks, siis esimesel kokkupuutel vaenlasega põgenevad nad taha vaatamata jättes maha ka oma püssid. Nad saavad oma eksimusest aru ja järgmises lahingus on tublid ja kartmatud. Kui mõisas peetakse võidupidu läheb Henn lähedases talus elava Marta poole. Hommikul mõisasse naastes leib ta, et punaväed on tapnud tema
Juba sel minu olemasolu eest võitlemise ajal Viinis sai mulle selgeks, et mitte kunagi ega mitte mingitel asjaoludel ühiskondlik tegevus ei tohi kokku minna naeruväärse ja sihitu heategevusega, see peab keskenduma nende põliste puuduste kõrvaldamisele meie majandus- ja kultuurielu korraldamisel, mis vältimatult viivad või vähemalt võivad viia üksikuid inimesi mandumisele. Kes mõistab halvasti nende ühiskondlike ilmingute põhjusi, see just nimelt sellepärast sattubki raskustesse või kõhkleb vajadusel kasutusele võtmast kõige viimaseid, kõige julmemaid vahendeid riigi elule ohtlike nähtuste hävitamisel. Need kõhklused, see ebakindlus meis enestes, mis on oma olemuselt esile kutsutud oma isiklikust süütundest, isikli-kust vastutusest selle ees, et see vaesus ja tragöödia aset leiab; see ebakindlus halvab tahet ja segab vastu võtmast min-gisugustki kindlat otsust, kuid nõrkus ja ebakindlus ainult