o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A • Sobib keedu- ja salatikartuliks • Koor kollane ja sile, sisu ühtlaselt kollane, silmad väga madalad • Keeb pehmeks, ei lagune, kergesti tükeldatav • Toortumenemine minimaalne, keedetult ei tumene • Väga head maitseomadused Princess • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul
orkestrite ja dirigentidega. Tema kontsertidele tuli pileteid tellida mitu kuud varem. Ka Rahmaninov armastas "Armastan Ameerikat, armastan maad, armastan inimesi ja seda sooja ja austavat suhtumist, mis mind kõikjal ümbritseb. Olen tänulik Ameerikale ja seda tänu väljendan ma esinedes igal aastal Valges Majas Washingtonis presidendi kõige lähematele sõpradele..." Rahmaninov ei lakanud Venemaale mõtlemast ka sünnimaast eemal.. . Tema biograafi, täditütre ja naise õe Sofia Satina mälestustest võib lugeda: "Elades Euroopas ja Ameerikas olid tema teenijad, mõnede väikeste eranditega , venelased. Tõtt öelda tuli tal seetõttu taluda üsna piinlikke olukordi. Tööle võetud autojuhid ei osanud juhtida autot, ei teadnud teid. Köögitüdrukud ei osanud süüa keeta.. Vähe oli neid, kes olid võimelised inglise keeles seletusi andma telefonis vastates, tihti juhtus naljakaid aga vahel ka piinlikke arusaamatusi. Rahmaninov kannatas kõike, eelistades venelasi