pirtsuvad toidu üle mis ta õde ja ema valmistanud on. Üürnikud kutsuvad perekonna enda juurde salongi, et Grete neile viiulit mängida saaks, nad on alguses huvitatud kuid tüdinevad kiiresti. Gregor tahab oma õde oma tuppa kutsuda, et rääkida talle oma plaanist tüdruk muusika kooli saata. Üks üürnikest märkab Gregorit piilumas ning kuulutab, et nad kolivad välja ega maksa üüri. Grete püüab seejärel veenda vanemaid, et putukas ei ole Gregor vaid lihtsalt mingi suvaline satikas, millest nad vabanema peavad. Isa soovib pojale seletada miks ta lahkuma peab kuid Grete ütleb, et kui satikas neid mõistaks oleks ta ammu lahkunud päästmaks neid piinast. Gregor naaseb oma tuppa ja mõtleb sellest kuidas ta peab kaduma, et säästa oma pere. Koidu saabudes ta sureb. Koristaja avastab ta surnukeha. Õde avastab alles nüüd kui kõhnaks Gregor jäänud oli ning isa viskab üürnikud välja. Pere teatab oma ülemustele, et ei tule tööle ning nad lähevad jalutama
Areng lülijalgsetel (hõimkond), putukatel (klass) Putukatel saame esile tuua 4 tüüpi arenguid. 1) Moondeta areng nt. ürgsed putukad, tavaliselt tiivutud majasoomukas. 2) Vaegmoondega areng muna-> vastne -> -> (kestumised) -> -> valmik. Vastsed ja valmikud on üldjuhul sarnased. Erinevused on vaid keha lülide arvus, keha proportsioonides, tiibades ja suguküpsuses. Nt. prussakad, tarakanid, tirtsud, ritsikad, lutikad, täid, satikas. 3) Täismoone muna -> vastne -> nukk -> valmik. Vastsetüüpidel on kindlad nimed. Kahetiivaliste vastne vagel. Liblikatel röövik. Mardikatel tõugud. Sääsed, kirbud, kärbsed, mesilased, sipelgad. 4) Segatüübiline areng kiilid. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1) Väheneb konkurents toidule. Liblikas nektar, röövik haljasmass 2) Väheneb konkurents elupaigale. Kulles vees/mudas, konn maismaal ja vees. 3) Moondega areng soodustab levikut
Munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. Koorunud vastne areneb vaegmoondega, toitub verest ning kestub kolm korda. Areng kestab 20-25 päeva. Täid hukkuvad umbes +44 kraadi juures. Täid asustavad sagedamini nõrgestunud organisme. Nad on ohtlikud nakkushaiguste, eriti tüüfuse edasikandjatena. Inimesel elavad peas peatäi Pediculus humanus capitis, riietel riidetäi P. humanus humanus ning kubeme- ja kaenlaalustes karvades kubemetäi ehk satikas Phthirus pubis. Eestis elavatest täidest on kõige suurem 4-5 mm pikkune seatäi Haematopinus suis Liikide arv: 300, Eestis 15 liiki. Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru Selts: Ripstiivalised Thysanoptera Ripstiivalised on väikesed (0,5-6,0 mm) saleda kehaga putukad. Neil on kaks paari kitsaid, servades pikkade karvadega tiibu. Toituvad taimedel, söövad taimedel ja puukoorel kasvavaid seeni, õietolmu ja teiste putukate mune. Sigivad kiiresti, aastas võib
annaabi.ee 
