Ka puudub tal enamasti moraliseeriv ja paljastav tendents, mis oli omane antiikaja satiirikuile. Mitte kriitika sügavus, vaid sõna tabavus, vaimukus ja elav, koomilisse liialdusse kalduv kujutlusvõimu on teinud Martialise üheks silmapaistvaimaks epigrammiklassikuks maailmakirjanduses. Iuvenalise kirjanduspärand koosneb 16 satiirist, hakkas kirjutama alles keskeas. Erinevalt Horatiuse ,,naervaist" satiiridest kuuluvad Iuvenalise heksameetreis kirjutatud luuletused vihaste, piitsutavate satiiride liiki. Autor seadis endale ülesandeks paljastada kaasaja pahesid.Opereerib nimedega minevikust, vaid alamkihti kuuluvad isikud, ent annab mõista, et räägib kaasaja inimestest. Tema selle perioodi satiirid on deklamaatorlikus stiilis kirjutatud invektiivid rooma elu pahede ja hädade vastu. Deklamaatorlikkus avaldub
272 Lullus, Raimundus (1235--1315) -- hispaania kirjanik ning alkeemik. Ta raamat «Ars magna» («Suur kunst») on tähelepandavamaid skolastilisi teoseid. Lk. 276 Ükssarv -- muinasjutuline elajas põdra pea, elevandi jalgade, 510 hobuse keha ja metskuldi sabaga ning suure musta sarvega otsmikul. Lk. 278 Bertrand, Pierre (surn. 1349) -- kirikutegelane, tunnustatud kirikuseaduseteadlane. Priapus -- algselt viljakuse, hiljem sugukihu jumal kreeka-rooma mütoloogias. Tsitaat pärineb Horatiuse satiiridest (I, VIII, 1). Lk. 280 See meenutas don Juani võitlust Komtuuri raidkujuga. -- Kirjanduses korduvalt kasutatud motiiv: hispaania naistevõrgutaja don Juan läheb ülemeelikult tema poolt tapetud Komtuuri raidkujule kätt pakkuma ega suuda enam vabaneda raidkuju haardest. Lk. 291 Spire, Vindelin de (Spira, Wendelin de) -- Veneetsia trükkal a. 1470--1477. Ta trükiseist on kuulsamad esimene itaaliakeelne piibel, Dante, Petrarca ja rooma klassikute väljaanded.
annaabi.ee 
