Kõrvallehtedena ilmusid tollal ka päevalehtede lühendatud väljaanded (Postimehel "Elu", Päevalehel "Aeg", Tallinna Teatajal "Tallinna Uudised"). Lühendatud väljaanne sisaldas päevalehe olulisemat materjali, kuid ilmus harvem ja oli odavam. Kõik päevalehed andsid välja ka tasulisi või tasuta lisasid (kirjandus-, populaarteaduslikud, meelelahutuslikud, juriidilised, majapidamisalased jm). Revolutsioonilise tõusu aastatel lisandusid ajakirjanduspilti poliitiline pilkeleht ning satiiriajakiri. Katseid oli tehtud juba 19. sajandi lõpupoole (Meelejahutaja naljakas lisaleht, Oleviku Naljalisa). Satiirilehed ilmusid enamasti ajalehtede lisade või kaasannetena, nii oli neid odavam ja lihtsam välja anda. 1904-1914 ilmus kokku 11 nimetust satiiri- ja huumorilisasid ning kaasandeid, sh Vilde toimetatud Teataja Naljalisa (Tln), Uudiste Naljaosa (Trt), "Kaak" (Helsingi); Postimehe "Sädemed" (1905-1915), Päevalehe "Sarjaja" (1912-1914). Neil lisadel olid sarnased,
See annab fookuse ja suuna ning aitab pakkimise tava oma eelkooliealiste rühmas. Üks õpetaja laulab mõned minutid enne lõuna- mitmeid ideid või mõisteid koos hoida. pausi lastele mõned read: „Paneme ära oma pliiatsid,“ ja klass laulab vastu, samal ajal pakkides. 2. Punch oli populaarne Inglise satiiriajakiri. „Paneme ära oma tööd,“ ja õpilaste hääled kajavad vastu...“Rivistume ukse juurde.“ See ei võta kaua aega. Õpilased naudivad mängu. Kõrvalruumi õpetajat kuuldakse karjumas: „Ma ütlesin 3. Mõned lasteaiaõpetajad kasutavad väikeste lastega töötades titelikku häält. Seda pole vaja. teile 15 minutit tagasi, et pakkige oma asjad kokku... – Miks teil nii kaua aega on läinud