kuupalk, tunnitasu, tüki töö), maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg(palgapaev; tahtpaev kindel kpv, tahtaeg selleks ajaks peab olema; tsiviilseadustiku üldosa seaduses kirjas), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed - muud hüved, nt: auto kasutamine(muutub hüveks siis kui töötaja saab autot isiklikeks sõitudeks ka kasutada, mitte ainult töösõitudeks) -> varaline vastutus (süüst tulenev ja süüst sõltumatu vastutus) - tööaeg-> seadusega satestatud normaalne tööaeg 40h nadalas/8h paeva/ 7 paeva jooksul. Ületundide tegemise arv on seadusega piiratud, nadalas võib 8-12h üle teha; graafik ei ole summeeritud tööaja arvestus, summeeritud tööaja arvestus- kus tööaeg jaguneb kuude lõikes ebavõrdselt! Summeeritud tööaeg võib olla suuliselt kokku lepitud või kirja pandud muudesse dokumentidesse, seadus ei kasi seda töölepingusse kirja panna - töö tegemise koht
Kingitustelt ja annetustelt ei tasu tulumaksu kohaliku omavalitsus- ja riigiasutused. Tulumaksusoodustusega MTU, SA ning usuliste uhingute nimekirja kantud isikud ei tasu annetustelt tulumaksu, kui nad teevad annetusi allpooltoodud loetelu punktis 1 nimetatud isikutele. Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistottu kasutab maksuhaldur nende moistete sisustamiseks nende tavatahendust voi teistes oigusaktides (nt volaoigusseaduses) satestatud sisu. 3. TuMS ei defineeri moistet „ettevõtlusega mitteseotud kulu”, kuid loetleb ammendava loeteluna kulud, mida ei loeta ettevotlusega seotud kuluks ning mis kuuluvad seetottu maksustamisele. TuMS § 32 satestab, et kulu on seotud ettevotlusega, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevotlustulu saamise eesmargil, on vajalik voi kohane sellise ettevotluse sailitamiseks voi arendamiseks ning kulu seos on selgelt ettevotlusega
mille arvestust peab eestis Eesti Pank 17. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt. proportsionaalne - makstatav osa tulust on maaratud koigile uhetaoliselt kehtiva protsendiga progressiivne - maksumaar suureneb astmeliselt vastavalt tuludele regressiivne - maksumaar alaneb tulude suurenedes 18. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi. Nimeta kohalikke ja riiklikke makse. Eestis on proportsionaalne maksususteem, mis koosneb maksuseadusega satestatud ja kehtestatud riiklikesd maksudest ning kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID:
(Kann) 2 Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas). Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega satestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 satestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu maarusega riigi või kohaliku
seaduses sisalduma spetsiaalne volitus. See tahendab legislatiivorgan utleb kas ja millises mahus on taitevorganid padevad materiaalseid oiguseeskirju valja andma. 344. Mida tahendavad moisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal- delegatsioon; intra legem maarused; praeter legem maarused; contra legem ma arused? Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pohiseaduses satestatud kestvat volitust maarusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on uhekordne, seaduses sisalduv volitus. 1.Intra legem maarused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud maarused; 2. praeter legem maarused - kus sisaldub uus oigus; 3. contra legem maarused - maarused, mille vastuvotmiseks peab olema pohiseaduslik volitus. Eesti oiguskorras voivad valitsus ja ministrid vastu votta intra legem ja praeter legem maaruseid. Intra legem maaruste vastuvotmine tuleneb
annaabi.ee 
