asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel (Deutsch) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandi lõpus hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 19932002 oli sündimus 0,870,99% ja suremus 1,011,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et minnakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema
Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2-3%. Saksa rahvas kujunes I aastatihande lõpus Kesk- Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt.), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u. 60 000), Põhja- Schleswigi taanlased (50 000), Põhja- Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandil hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993- 2002 oli sündimus 0,87- 0,99% ja suremus 1,01- 1,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et minnakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema Saksamaa vahelise
annaabi.ee 
