olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 50 km kauguselt. Teisalt on raadiosignaali leidmiseks vajalik spetsiaalne vastuvõtja ning linnu asukoha määramiseks suundantenn. Raadiosaatjaga linde on hõlpus leida näiteks käitumisvaatluste tegemiseks. Arvestada tuleb aga, et taoline märgistussüsteem nõuab suurt töömahtu, kuna saatja annab pidevalt signaali. On kasutatud näiteks kotkaste ja must-toonekurgede märgistamisel. Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta jõuavad otse oma arvutisse. Sobivad eelkõige rändeteede ja muude suuremate liikumiste väljaselgitamiseks. Samuti on võimalik seda seadet eelnevalt programmeerida, et signaalid saadetaks kindlatel aegadel. Selline võimalus vähendab oluliselt energiakulu. Satelliidid võivad töötada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse peamiselt akutoidet.
SATELIITJÄLGIMINE Märksa rohkem infot on võimalik aga saada linnule kinnitatud spetsiaalse seadme - raadio-, satelliit- või GPS saatja abil. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g) ja levinud märgistusvahendid. Selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 - 50 km kauguselt (9). Pildil on näha saatjatega varustatud Eesti must-toonekurgede Jaagu ja Tooni ränded, neist üks ööbis Moldovas ja teine Bulgaarias (10). Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta saame otse oma arvutisse. Seade saadab signaali satelliidile ning satelliit omakorda Argos keskusesse, kus arvutatakse linnu asukohad. GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad, st väikesesse karpi on peidetud GPS-seade. GPS-punktid salvestatakse mällu ja saadetakse satelliitidele ning sealt Argos CLS keskuse kaudu meie arvutisse
annaabi.ee 
