Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20 Riigikeel: Itaalia Religioon: Valdavalt rooma-katoliku usk (87%) Rahvuspüha: 2. juuni Riigikord: Unitaarne Vabariik Iseseisvus: 17. märts 1861
Paljunevad väga kiiresti, muudab vee väljanägemist. Maailmamere primaarproduktsioon Andmete erinevused tulenevad metoodikate erinevusest. Tänapäeval saame kasutada satelliitfotosid. Nende andmetel kõigub fütoplanktoni biomass pinna ligidal 40-50 Pg (pentagramm - 10 15) süsiniku aastas. Maismaal 50-60Pg aastas. Meri on laiguline ruumiline jaotus. Vetikad sisaldavad klorofülli ning tänu sellele saame üldistatud taimse hõljumi osakaalu ookeanis (satelliitfoto abil). Primaarproduktsioon on orgaaniliste ühendite valmistamine süsinikdioksiiidi kaasabil foto- või kemosünteesiga. Selle viivad läbi tootajad autotroofid, nemad panevad toiduahelale aluse. Nad on nii maismaa taimed kui ka veekeskkonnas elavad taimed ning õistaimed. Produktsioon jaguneb: neto- (esmane, maha võetud tootajate elutegevuseks vajalik energia ehk hingamiseks vajalik energia) ja brutoproduktsiooniks (eluks vajalik energia on seal sees)
annaabi.ee 
